Rahandusministeerium kärpis majandustõusu ootust: mullu ennustati 2016. aastaks kaks korda suuremat kasvu
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,3% ja 2017. aastal 2,5%.
Kevadises prognoosis ootas rahandusministeerium selle aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuks 2% ning 2017. aastal 3%.
Möödunud aasta rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt loodeti käesolevaks aastaks koguni 2,6 protsendilist majanduskasvu, mis on täpselt kaks korda suurem näitaja kui täna tutvustatud prognoosis ette nähakse.
“Majanduskasvu vedaja on praegu sisenõudlus, mis tugineb eratarbimisel. Eratarbimine kasvas möödunud aastal üldisest majanduskasvust kolm korda kiiremini ja see näitab, et inimeste elu on materiaalses mõttes paremaks läinud,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Kui vaadata aga tulevikku, siis prognooside kohaselt hakkavad ka erasektori investeeringud edaspidi kasvama, sest olukord meie välisturgudel hakkab paranema ja see mõjutab ka meie majanduskasvu positiivselt.“
Rahandusministeeriumi nägemusel ekspordi kasv taastub ja kiireneb järgmistel aastatel: Soome majandus on pöördunud kasvule ja Venemaa majanduslanguse põhi on läbitud ning see annab lootust, et välismaine nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele paraneb. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv.
Võrreldes üldise majanduskasvu tempoga on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire, kuid vaatamata sellele säästavad kodumajapidamised rohkem kui kunagi varem, märgib rahandusministeerium. Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ning taastub ootuste kohaselt alles käesoleva aasta lõpus.
Tarbijahindade tõus jääb ministeeriumi hinnangul 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini. 2017. aastal kiireneb tarbijahinnaindeksi kasv 2,7 protsendini ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal.
Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,8 protsenti SKTst. Edaspidi, aastatel 2017–2020 vähendab riik tööjõumakse ja suurendab tarbimismakse, nii et 2020. aastaks langeb maksukoormus 34,6 protsendile SKTst.
