Rahandusministeerium näeb elektrilaadijate võrgustiku erastamises keelatud riigiabi ohtu

 (6)

ELMO laadija
ELMO laadijaFoto: Karli Saul

Ettevõtlusminister Urve Palo plaanib anda aastaid tagasi saastekvoodi müügi eest Mitsubishilt soetatud elektriautode laadimisvõrgu Elektrilevi käsutusse, ehk formaalselt erastada, kuigi Elektrilevi kuulub riigile. Rahandusministeerium aga leiab, et selleks tuleks esmalt välja töötada äriplaan, vastasel juhul varitseb oht saada Euroopa Komisjonilt süüdistus keelatud riigiabi andmises.

Laadimisvõrku haldab praegu Kredex, kes omakorda on sõlminud lepingu AS-iga ABB laadimisvõrgu rajamiseks ning haldamiseks. Leping lõpeb detsembris ning MKM on otsustanud võrgu seejärel erastada.

"Olete palunud rahandusministeeriumil avaldada oma seisukoht, kas AAU-de müügist laekunud vahenditega soetatud ja arendatud elektriautode laadimistaristu otsustuskorras võõrandamine Elektrilevi OÜ-le on seadusega kooskõlas ning korrektne. Esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik ühest seisukohta avaldada, sest puudu on olulised tehingu andmed," seisab ministrite Tõniste ja Aabi allkirju kandvas kirjas.

"Kahjuks ei selgu Teie kirjast, kas sellise üleandmise kohta on tehtud äriplaan, mis pikas perspektiivis näitaks tehingu kasumlikkust riigile kui investorile," märgivad ministrid. Vastamist vajab nende sõnul küsimus, kas riik käitub mitterahalist sissemakset tehes nagu ratsionaalne erainvestor sarnases olukorras käituks.

Seotud lood:

Kui riik käitub samaväärselt erainvestoriga, siis ei saa ettevõtja, mille aktsiakapitali mitterahaline sissemakse tehakse, eelist ja seetõttu ei ole tehing käsitletav riigiabina, kuna üks riigiabi tingimustest (eelis) on täitmata. Tõestamaks, et riik käitub nagu erainvestor ehk riigiabi vältimiseks, ongi hädavajalik äriplaan.

Loe veel

167 laadijat üle Eesti

Võrgustik loodi ELMO ehk valitsuse ja Mitsubishi elektromobiilsuse koostööprogrammi raames, mille eesmärk oli energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidide kasutuselevõtu toetamine. Valitsus müüs Mitsubishile 10 miljonit saastekvoodi ühikut ja sai vastu 507 Mitsubishi iMiev elektriautot.

Kiirlaadijate võrgustikuga on ühtlaselt kaetud kogu Eesti, sh kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed. Jaamade vahekaugus on 40-60 kilomeetri, nende paigutamisel on arvestatud sobivate asukohtadega, nagu nt bensiinijaamad, kohvikud ja kauplused.

Linnades on laadimispunktid paigaldatud asukohtadesse, kus inimesed nagunii liiguvad – näiteks ostukeskuste, bensiinijaamade, posti- või pangahoonete, parklate jne juurde.

Kiirlaadijaid on Eestis kokku 167, neist omakorda 102 paikneb asulates ja 65 maanteede ääres. Suurematest linnadest on Tallinnas 38, Tartus 11, Pärnus 5, Viljandis 3 ja Narvas 2 kiirlaadijat. Laadijate kasutussagedus on aga väga erinev, näiteks 2015. aastal kasutati Pärnus Ringi tänaval asuvat laadijat 2749 korda, Vormsis asuvat aga vaid neli korda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare