Rahandusministeerium ootab tänavu eelarveülejääki
Ülejääk moodustaks 0,4 protsenti oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP), ütles kolmapäeval ajakirjanikele rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja asetäitja Andrus Säälik.
Eestis peamiselt kasutatava arvestusmetoodika (Fovernment Financial Statistics Manual, GFS) kohaselt kujuneb kogu valitsussektori eelarve ülejäägiks tänavu 424,2 miljonit krooni, sellest keskvalitsuse ülejääk moodustab 773,8 miljonit ja kohalike omavalitsuste puuudjääk 349,6 miljonit krooni.
Suhtena sisemajanduse koguproduktist moodustab keskvalitsuse ülejääk 0,7 protsenti ja omavalitsuste puudujäk 0,3 protsenti.
Võrreldes kevadise majandusprognoosiga, mil riigieelarve tänavune tulude prognoos oli 39,44 miljardit krooni, ootab ministeerium sel aastal Euroopa Komisjonile esitatavas liitumiseelses majandusprogrammis 40,421 miljardi kroonini ulatuvaid laekumisi.
Oodatava tõusu taga on ettevõtete tulumaksu parem laekumine, samuti on eeldada kevadel prognoositust suuremat käibemaksu laekumist.
Euroopa Komisjon on varasemate liitumiseelsete majandusprogrammide põhjal heitnud Eestile ette eelarveprotsessi protsüklilisust, mis ei arvesta majandusperioode pikemalt, kuid rahandusminister Tõnis Paltsu sõnul järgibki Eesti tsüklilisuse printsiipi, kuna ühe aasta lõikes püha põhimõte hoida eelarve tasakaalus on püha ka nelja aasta lõikes. Palts lisas, et välisinstitutsioonide soovitusele vastab ka tänavune valitsussektori eeldatav ülejääk.
Järgmise aasta riigieelarve tulude prognoos on tõusnud võrreldes kevadise 44,436 miljardi krooniga 46,317 miljardile. Kevadine prognoos, mis arvestas ka tulumaksureformi, oli 42,9 miljardit krooni.
2005. aasta osas oli kevadine riigi eelarvestrateegias sisalduv tulude prognoos tulumaksureformi mõjusid arvestades 47 mijlardit, 2006. aasta osas 50,524 miljardit ja 2007. aasta osas 54,767 miljardit krooni. Liitumiseelse majandusprogrammi prognoos 2005. aastaks on 49,857 miljardit, 2006. aastaks 54,126 miljardit ja 2007. aastaks 58,24 miljardit krooni.
Rahandusministeerium põhjendab järgnevate aastate prognoosi tõusu ettevõtete tulumaksu parema laekumise ja oodatava suurema välisabiga - nii näiteks on rahandusministeerium järgmise aasta prognoosis suurendanud toetuste osa 2,832 miljardilt kroonilt 5,324 miljardile, 2005. aastal 4,162 miljardilt 5,197 miljardile, 2006. ja 2007. aastal 4,506 miljardilt 6,424 miljardile kroonile.
Säälik märkis, et välisabi prognoos on tehtud arvestades Eesti reaalseid võimalusi Euroopa Liidust raha kätte saada ning isegi juhul kui haldussuutlikkus ei ole piisav, ei satu ohtu eelarvetasakaal, kuna siis ei saa teha ka kulutusi.
Järgmise aasta välisabi prognoosi märkimisväärset tõstmist põhjendab rahandusministeerium sellega, et kevadises prognoosis polnud näiteks Schengeni vahendeid summas ligikaudu 350 miljonit krooni ning samuti on lisandunud Euroopa Liidu ühekordne 270 miljoni kroonine toetus.
Järgmistel aastatel seab valitsus endale eesmärgiks hoida valitsussektori eelarve tasakaalus.
