Rahandusministeerium: põllumajandusministeerium oli segaduses

Rahandusministeeriumi hinnangul ei mõistnud põllumajandusministeerium valitsuse otsust, mille alusel algusest peale plaaniti maaelu arengukava riiklikult rahastada miinimummääras.

"Segadus on tekkinud, kuna põllumajandusministeerium on arengukava eelarvesse kirjutanud läbivalt 25 protsenti riigipoolset kaasfinantseeringut. Tegelikult on Eesti osaluse miinimummäär keskmiselt 15 protsenti, nagu selgus ühtse põllumajanduspoliitika määruste läbirääkimistel eelmise aasta lõpus, kus osales põllumajandusministeeriumi esindaja," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk BNS-ile.

"Ministeerium oleks pidanud valitsust muutusest võimalikult kiiresti teavitama, kuid ei teinud seda. Seega oli arengukava rahastamisse plaanitud seitsme aasta peale üle 100 miljoni euro enam kui viimane täpsustatud kaasfinantseeringu määr oleks eeldanud. See tähendaks teiste valdkondade arvel raha ühele valdkonnale suunamist ja seega senise põhimõtte muutmist ja kindlasti ka valitsuse eraldi otsust," lisas ta.

Sikki sõnul on välisvahendite planeerimisel Eestis läbivalt lähtutud põhimõttest, et välisraha kasutamisel lisatakse sellele minimaalne võimalik riigipoolse kaasrahastamise määr. See on oluline selleks, et riigi raha kasutada eri valdkondade mõttes terviklikku pilti silmas pidades ning vältida seitsmeks aastaks kulude fikseerimist.

Samamoodi on vajadusel võimalik igal aastal kõigi meetmete, ka maaelu arengukava kaasfinantseering riigieelarve koostamise käigus üle vaadata, kuid ka siin tuleb lähtuda kogu riigi ja eri valdkondade vajadusest. Täiendavate kulude fikseerimine vähendab riigieelarve paindlikkust, mis on niigi riigieelarve koostamisel üheks suurimaks väljakutseks ning võimalusi suunata vahendeid hetkel kõige olulisematele prioriteetidele.

Tasub silmas pidada ka kogu pilti - põllumajanduse ja maaelu rahastamine tervikuna suureneb võrreldes viimase eelarveperioodiga, näiteks kahekordistub põllumajanduse otsetoetus, rääkis Sikk.

Kuna Euroopa Komisjoni otsusega võib liikmesriikide omaosalust maaelu arengukavas (MAK) vähendada 25 protsendilt 15 protsendile, võib riigipoolse kärpimise tagajärjel MAK sellel eelarveperioodil väheneda kuni 114 miljoni euro võrra, sest Euroopa Liidu summad enam ei muutu.

"Rahandusministeerium teatas kaks kuud pärast maaelu arengukava 2014-2020 kooskõlastuse tähtaega, et ei kiida eelnõud ikkagi heaks ja vähendaks riigipoolset osalust 25 protsendilt 15 protsendile. Sellega väheneks maaelu arengukava maht 114 miljoni euro võrra," öeldi   BNS-ile põllumajandusministeeriumist.

Arengukava kärpimiskava vastu on protesteerinud ka põllumeeste liit ja põllumajandus-kaubanduskoda.