Kolmapäeval esitlesid rahandusminister Taavi Veskimägi ja rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik nn. kevadist majandusprognoosi, mis on koostatud eeldusel, et 2003. aasta III kvartalis alanud Euroopa majanduse elavnemine jätkub ka tänavu.

Prognoosi kohaselt kiireneb SKP kasv 2004. aastal 5,3 protsendini, võrreldes mulluse 4,5 protsendiga. Sisenõudlus, mis mõjutas majanduskasvu 2003. aastal, jääb ta tänavu suhteliselt aktiivseks. Lisaks toetab kiiremat kasvu välissektor, eriti aasta teisel poolel.

Prognoosi koostajad leiavad, et lähiaastate majanduskasv on rohkem tasakaalustatud kui 2003. aastal. Ulatuslikud struktuurimuutused, mis toimusid Eesti majanduses eelmise aastakümne jooksul, on praeguseks läbi ning Eesti majanduses on välja kujunemas kaasaegsele väikesele avatud majandusele iseloomulik paindlik struktuur.

Positiivse väliskeskkonna arengu taustal on oodata jooksevkontot puudutavate näitajate paranemist 2004. aastal, prognoosi kohaselt väheneb käesoleval aastal jooksevkonto defitsiit 13 protsendini. Eksport kasvab ligikaudu 7 protsenti nii teenuste kasvu taastumise arvelt kui ka tänu kaupade ekspordi suurenemisele.

Käesoleval aastal on oodata hinnakasvu kiirenemist 3,1 protsendini. 2004. aasta inflatsiooni mõjutab enam kütuseaktsiisi määrade tõstmine, subsiidiumide kadumine kolmandatest riikidest pärinevatele kaupadele ning mõnede riiklikult reguleeritavate hindade tõus.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt keskmise brutopalga kasv järgnevatel aastatel aeglustub. Selle põhjuseks on ettevõtete alanenud konkurentsivõime, mis sunnib palgakasvu aeglustama, ja tulumaksureform, mis suurendab töötajate reaalset sissetulekut.

Tööturul on 2004. aastal oodata soodsate arengute jätkumist, mis avaldub tööhõive kasvus 0,9 protsenti ja mitteaktiivsuse vähenemises. Tööpuuduse määr püsib järgnevatel aastatel 10 protsendi piires, mis tuleneb inimeste majandusliku aktiivsuse kasvust.

2003. aastal aeglustus majanduskasv väliskeskkonna, eelkõige Euroopa majanduse taastumise edasilükkumise tõttu, 4,5 protsendini. Kasvu tõmbas tagasi ka suurenenud jooksevkonto defitsiit, mis aasta lõpuks moodustas 15,3 protsenti SKTst. Kõige rohkem toetasid kasvu investeeringud, eratarbimine ja valitsussektori kulud.