Rahandusministeerium: spetsialistide lisandumine võimendab statistilist palgakasvu
Statistikaameti andmetel kasvas tänavu esimeses kvartalis keskmine palk aastaga 7,3 protsenti ja keskmise palga ostujõud 6,7 protsenti. Täistööajale taandatud keskmine kuupalk oli 966 eurot.
Keskmise palga kasvutempo on viimasel poolel aastal veidi aeglustunud, kuid tänu hinnatõusu pidurdumisele kasvab palga ostujõud kiirenevas tempos, seisab kommentaaris.
Vaba tööjõudu napib kõigil tegevusaladel ning töötajate läbirääkimispositsioon on vaatamata väikesele kollektiivlepingute osakaalule ühtlaselt hea. „Ettevõtetel tundub siiski olevat võimet palganõudmistega kaasa minna vaatamata madalale majandusaktiivsusele, kuigi see toimub esialgu kasumlikkuse arvelt“.
Kiireim oli palgakasv aasta alguses põllumajanduse ja metsanduse tegevusalal (15%) ning veonduses ja laonduses (14%). Kõige aeglasemalt kasvasid palgad info ja side tegevusalal (3%), kus palga tase on sarnaselt finantssektoriga siiski kõige kõrgem (u 1600 eurot). Suhteliselt tagasihoidlikuks jäi palgakasv ka majutuses ja toitlustuses (5,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (4,4%), mis on ühtlasi kõige madalama palga tasemega valdkonnad.
Avaliku sektori tegevusaladel kasvas palk veidi riigi keskmisest kiiremini. Avalikus halduses ja hariduses oli kasv 8% ning tervishoius 9%. „Erasektoriga võrreldes on aga nende suhteline positsioon oluliselt kriisieelse ajaga võrreldes nõrgenenud,“ märgitakse ministeeriumi kommentaaris.
Reaalpalga kasvutempo on viimase kahe aasta jooksul pidevalt kiirenenud ning see ületab enamikul erasektori tegevusaladel 2008. aasta tipptaset. Reaalpalk jääb eelmisele tipule selgelt alla endiselt finantssektoris, kinnisvaraalases tegevuses ja avalikus halduses. Reaalpalga kasvutempo saab pikemas plaanis jätkuda siiski vaid käsikäes majanduse reaalkasvuga.
