Rahandusministeerium: statistika viitab palgatulu ja ettevõtlustulu tasakaalustamatusele
SKP statistika põhjal on viimase pooleteise aasta jooksul süvenenud tasakaalustamatus palgatulu ja ettevõtlustulu vahel. Palgatulu kasv on viimased neli aastat olnud 8 protsendi juures, kuid ettevõtlustulu on viimasel kuuel kvartalil olnud languses, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben majanduskasvu näitajaid.
Statistikaameti täpsustatud hinnangul kujunes Eesti sisemajanduse koguprodukti reaalkasvuks esimeses kvartalis 1,1 protsenti. Nominaalselt kasvas majandus 2,7 protsenti, mis tekitab kiire palgatulu kasvu taustal mitmeid küsitavusi. Ilmselt on selle põhjus eri asjaolude kokkulangemine.
"Palgatulu osakaal lisandväärtuses on Eestis tõusnud juba üle Euroopa Liidu keskmise, sest tööjõule minev osa sissetulekutest on kasvanud viimasel ajal väga kiiresti. Selle trendi jätkumine ei saa enam kaua kesta ning kui majanduse nominaalkasv lähiajal oluliselt ei kiirene, siis peab selgelt pidurduma palgatulu kasv," ütles Aben.
Sisenõudluse languse taga on tema sõnul tagasihoidlik eratarbimise kasv ning investeeringute languse jätkumine.
"Eratarbimise 2,3-protsendiline kasv on üllatavalt väike 8 protsenti kasvanud palgatulu ning langevate tarbijahindade taustal. Investeeringute osas on olukord siiski paranemas ja ilma energeetikasektorita ettevõtlussektori investeeringud kasvasid. Samuti on peatunud valitsussektori investeeringute langus ning eluasemeinvesteeringud koguvad hoogu,"märkis analüütik.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo aeglustus oluliselt. Kuigi Euroopa Liidu majandus on tugevnemas, näitab Eesti peamistest kaubanduspartneritest kiiret kasvu vaid Rootsi. Ka Läti ja Leedu majanduskasv pidurdus esimeses kvartalis ning oli alla kahe protsendi.
"Ekspordi arengut pidurdab eelkõige idaturg, kuhu on kaupade ekspordimahud aasta alguses vähenenud ligi poole võrra. Eksporti toetas jätkuvalt sideseadmete suurenenud väljavedu Rootsi. Import pöördus aasta alguses nõrga sisenõudluse mõjul väiksesse langusesse," rääkis Aben.
Ettevõtete müügitulu esimeses kvartalis vähenes, mis tõi tööjõukulude kiire kasvu juures kaasa kasumite kahanemise enamikul tegevusaladest. Olulise positiivse panuse lisandväärtuse kasvu andsid töötlev tööstus, põllumajandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Logistikasektor aga panustas jätkuvalt negatiivselt transiidivoogude vähenemise tõttu.
"Eesti majanduses on ilmselt toimumas struktuursed nihked, mille olemus saab selgeks alles mõne aja pärast. Kuigi palga- ja ettevõtlustulu vahekorra jõuline korrektsioon võib tähendada Eesti hinnakonkurentsivõime vähenemist, on raske öelda selle tulujaotuse õiget tasakaalupunkti. Tööjõu süvenev nappus on samuti mõjutamas neid arenguid. Oma roll majandusstatistika mõjutamisel on ilmselt ka maksu- ja tolliameti tegevusel, mis on viimase pooleteise aasta jooksul edukalt võidelnud varimajandusega ning taganud suhteliselt tagasihoidlike majandustulemuste taustal head maksulaekumised," ütles Aben.
