Kirsipuu rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et aktsiisilaekumised on ministeeriumi teravdatud tähelepanu all ning pidevalt püütakse täpsustada ka tulevikuprognoose.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu näeb alkoholiaktsiisist laekuvaks summaks ette 341,2 miljonit eurot. Kui aktsiisitõus ära jääks, tuleks Kirsipuu sõnul leida kate kümnetele miljonitele eurodele.

Küsimusele, kui tõenäoline on, et tuleval aastal laekubki aktsiisist just 341 miljonit eurot, vastas ta, et prognoosid pole kunagi komakohani täpsed.

"Meie sõnum ka valitsusele ja avalikkusele on see, et nii suurte aktsiisitõusude valguses on prognooside usalduspiirid väga laiad ehk tegelikult ajalooliselt selliseid aktsiisitõuse olnud ei ole. Me väga täpselt ei tea, mis tasemeni piirikaubandus jõuab, väga raske on sellises olukorras täpselt prognoosida. Meie ei väida, et meil on raudkindlalt õigus, me väidame, et see on meie parima teadmise juures tehtud prognoos," tõdes fiskaalpoliitika osakonna juht.

"Samas on teada, et piirikaubandus on süvenemas, seda eeldust sisaldavad ka meie prognoosid. Küsimus on ainult selles, kas valitsus tahaks hinnatõusu kontekstis Eesti tarbijale puhkeaega anda või jõustuvad planeeritud aktsiisitõusud järgmisel aastal. Debatt on valitsusel ees," lausus ta Vikerraadios.

Kui Ärileht veel oktoobris kirjutas, kuidas rahandusministeerium on sujuvalt vähendanud alkoholiaktsiisi laekumist ka selle aasta prognoosides, nüüdseks kokku juba üle 40 miljoni euro võrra ning alkoholitootjad prognoosivad järgmiseks aastaks saja miljoni euro suurust eelarveauku, oli Kirsipuu enesekindel.

„Meie eeldame, et piirikaubanduses hüppelist kasvu ei toimu, sest valdav osa piirikaubandust on selle aasta lõpuks oma potentsiaalse mahu saavutanud ja edaspidi toimub sujuv kasv eelkõige soomlaste ostude suurenemise tõttu Lätis." Kirsipuu lisas toona, et kui arvestada maha Läti tõttu saamata jääv käibemaks ja aktsiisid ning liita aktsiisitõusust suurenev maksutulu, eeldab ministeerium siiski 58 miljoni eurost eelarvetulu.