Rahandusministeerium vs Riigi Kinnisvara: kas viga on hankijas või seaduses?

 (8)
Rahandusministeerium <em>vs</em> Riigi Kinnisvara: kas viga on hankijas või seaduses?
RKAS vs rahandusministeerium

Riigi Kinnisvara AS seisab kategooriliselt vastu rahandusministeeriumi väitele, et riigihangete seadus kaitseb Facio-suguste ettevõtete eest ning hankijad ei kasuta lihtsalt seadust ära.

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul võib riigihangete seadus teoreetiliselt pakkuda lahendusi halbade pakkujate osas, kuid praktikas on asjad teisiti.

Kuidas kaitsta alltöövõtjaid?

Rahandusministeeriumi väitel on olemas võimalus, et teatud asjaoludel võib hankija täita oma rahalised kohustused ise alltöövõtjale. "Nendeks asjaoludeks võib olla näiteks just see, et peatöövõtja on jätnud alltöövõtjale tähtaegselt tasumata vaatamata sellele, et tööd on korrektselt teostatud. Hankijal on sellisel juhul õigus kontrollida tööde teostamist," ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

RKAS-i väitel kaasneks otse alltöövõtjatele maksmisega oluline risk sattuda peatöövõtja ning alltöövõtja vahelistesse vaidlustesse. "Näiteks seisaks tellija küsimuse ees, kui palju peaks alltöövõtjale tasuma, kui viimane ei teinud töid tähtaegselt või rikkus muid alltöövõtulepingu tingimusi, millest tuleneb peatöövõtjale leppetrahvi või viiviste esitamise õigus. Või veelgi enam, alltöövõtja lepingu rikkumise tõttu viibib ka teiste töö ning seeläbi kogu hankelepingu tähtaegne täitmine," ütles Idnurm.

Seotud lood:

Kas pidevat skeemitajat saab kõrvaldada riigihangetelt?

Riigihangete seaduse kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kelle suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu. „Muu sellesarnase“ aluse all võib rahandusministeeriumi esindaja sõnul mõista ka eelnevate hankelepingute pidevat rikkumist, mis on selge Facio järglaste puhul.

RKAS väidab aga, et sellised meetmed on ainult teoreetilised ning "muu sellesarnase" all mõistakse enamasti, et reeglite rikkumine peab olema tõendatud kas kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või mõne muu samaväärse organi otsusega, milleks ei saa pidada e-riigihangete keskkonnas hanke lisades toodud infot lepingute väidetavate rikkumiste kohta.

"Lisaks näeb kehtiv õigusruum ette, et karistused on seotud vaid ettevõttega, kellele need määrati. Ehk need ei kandu üle tema õigusjärglastele. Küll aga on võimalik uude ettevõttesse üle viia nii kogemused, referentsid, töötajad jne. See loob aga soodsa võimaluse rikkumisi nullist alustada, millist võimalust on mitmel juhul ka kasutatud," ütles Idnurm.

Miks ei lükata põhjendamatult madalaid pakkumisi tagasi?

"Kui hankijale esitatakse pakkumus, mille maksumus on võrreldes teiste pakkumuste ning riigihanke eeldatava maksumusega kummastavalt madal, küsib hankija pakkumuse hinna kohta selgitusi. Selle pinnalt otsustab hankija, kas maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Kui hankija leiab, et sellise maksumusega ehitustöid reaalselt teostada ei ole võimalik, saab pakkumuse tagasi lükata," väitis Kristel Mesilane.

RKAS-i kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul on põhjendamatult madala pakkumuse tagasilükkamine küll põhimõtteliselt võimalik, kuid eeldab siiski silmatorkavat hinnaerinevust hanke eeldatavast maksumusest ning konkreetsel alusel põhjendusi. "Millisel juhul on tegemist silmatorkava erinevusega, seda ei ole seadusandluses ega kohtupraktikas lõplikult paika pandud. Tallinna ringkonnakohus on öelnud, et 5%-line erinevus eeldatavast maksumusest ei ole ilmselgelt kahtlusi tekitavalt madal," tõi ta välja.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare