Rahandusministeeriumi analüüs paljastab, kui suur on erinevus ministeeriumi ja tootjate prognooside vahel

 (20)

Läti viinaralli
Läti viinaralliFoto: Argo Ingver

Rahandusministeerium avalikustas dokumendi pealkirjaga „Alkoholituru analüüs ja prognoos", mille alusel tehti eile valitsuskabinetis otsus vähendada järgmise aasta veebruarisse plaanitud aktsiisitõuse. Analüüsist tuleb välja, kui meeletud on käärid valitsuse enda ning tootjate ja konjunktuuriinstituudi prognooside vahel.

Rahandusministeerium nendib alustuseks, et nende suvine prognoos oli liiga positiivne, aga lõpptulemus jäi siiski prognoosivea piiresse.

Analüüsis on kirjas, et rahandusministeeriumi suvine alkoholiaktsiisi prognoos on muutunud võrreldes eelarves (ehk koalitsioonilepingus) planeerituga 39 miljonit väiksemaks (-14,1%). Sellest ca 26 (9%) miljonit ei ole otseselt seotud piirikaubandusega, vaid tuleneb suuremast ja varasemast aktsiisikaupade varumisest - osa varusid nihkus 2016. aastasse ja vähendas 2017. a tulusid ning suvised suuremad lahja alkoholi varud vähendavad laekumisi seoses sellega, et kõrgema määraga alkoholi müüakse selle võrra 2017. a jooksul vähem.

Võrreldes eelarvega on piirikaubanduse täiendava kasvu mõju ministeeriumi hinnangul 2017. aastal ligikaudu 39-26=13 mln (5%) eurot ja see jääb aktsepteeritava prognoosivea piiresse. Samuti ei ole see mõju käesolevaks hetkeks veel realiseerunud ning tegemist on prognoosiga.

Valitsuse uus prognoos

Seotud lood:

Rahandusministeerium on oma prognooside koostamisel arvestanud ka hindade erinevustest tuleneva võimaliku Läti piirikaubanduse kasvuga.

Loe veel

2015. aastal hakkas piirikaubandus tekkima, kuid mahud olid väikesed - alla ühe protsendi. 2016. aasta kevadel avati esimene alkoholi pood piiril ning tekkis nähtav piirikaubandus. Piirikaubanduse objektiks sai peamiselt kange alkohol ning lahja alkohol oli pigem sellega kaasnev nähtus. Piirikaubandusest saamata jäänud aktsiisi mahuks 2016. aastal on ministeerium hinnanud 11 miljonit eurot (koos käibemaksuga 18 miljonit). See moodustas ca 4% alkoholi legaalsest kogutarbimisest (s.h soomlaste ostud) Eestis.

2017. aastal on oluliselt kasvanud lahja alkoholi ja õlle osa ning piirikaubandusest saamata jääva aktsiisi mahuks on ministeerium hinnanud 34 miljonit eurot (koos käibemaksuga 54 miljonit eurot). See moodustab ca 11% alkoholi legaalsest kogutarbimisest (s.h soomlaste ostud) Eestis. Järgmisel aastal hindavad nad lõunapiiri ülese kaubanduse tõttu saamata jääva aktsiisi mahuks 49 miljonit eurot (koos käibemaksuga 74 miljonit eurot), mis moodustab ca 13% alkoholi legaalsest kogutarbimisest (s.h soomlaste ostud) Eestis. Siin peab rõhutama, et analüüs on tehtud info põhjal, mis oli saadaval enne kabineti istungil tehtud aktsiise puudutavaid otsuseid.

Moonutused ja 70-miljonilised käärid

Analüüs jätkub tootjate hinnanguga Läti piirikaubanduse osakaalule eestlaste tarbimises ja see on käesoleva aasta kohta 15% ning järgmisel aastal 31%.

Järgmise aasta peamised erinevused võrreldes Eesti Konjuktuuriinstituudi ja tootjate prognoosidega tulenevad piirikaubanduse hinnangutest. Tootjate hinnangul kasvab 2018. aastal kange alkoholi ja veini piirikaubandus 33%, õllel 89% ning muudel lahjadel alkohoolsetel jookidel 162%. Rahandusministeerium prognoosib 2018 aastal kange alkoholi ja veini piirikaubanduse kasvu 9% ning õllel ja siidril 27%. Lisaks on erinevalt hinnatud aktsiisitõusueelseid varude mahtusid ning soomlaste tarbimiskäitumise muutusi.

Ministeeriumi analüüsist tuleb välja, et kuna suur osa erinevusest tuleneb varude eeldustest, mis tarbimist ei mõjuta, siis ilma nende moonutusteta on prognooside erinevus tootjate ja Rahandusministeeriumi vahel ca 60-70 mln eurot. Alalaekumise riskide kontekstis on ühe protsendi piirikaubanduse kasvu mõju aktsiisituludele ca 3 miljonit eurot.

Mõju eelarvele

Analüüsis on loomulikult ära toodud ka 2018. aasta aktsiisitõusude ära jätmise eelarvemõju, mis oleks järgmise aastal -34 miljonit eurot ning käesoleval aastal -8 miljonit eurot. 2019. ja 2020. aastal tõuseks alkoholi aktsiisimäärad 10% aastas (vein 20%). Negatiivne mõju 2017. aastal tekiks seoses enne planeeritavat aktsiisitõusu tavapäraste varude soetamise ära jäämisega. Piirikaubanduse kasv jätkuks, kuid aeglustuks võrreldes rahandusministeeriumi suveprognoosiga.

Analüüs toob välja, et alkoholiaktsiisi (ja eriti lahja alkoholi) oluline hinnatõus ja seeläbi ka mõju tarbimisele on juba toimunud ning seetõttu on alkoholipoliitika üks eesmärkidest vähemalt osaliselt juba täidetud. Samas tooks 2018. aasta alguses planeeritud täiendav aktsiisitõus endaga kaasa ebaproportsionaalselt suuri eelarvelisi riske.

Lisaks tuuakse dokumendis välja, et 2018. aastal muutuks suhteline hinnavahe võrreldes 2017. aastaga Eesti, Läti ja Soome vahel Eesti kasuks ning kuigi piirikaubanduse mahud jätkavad tõenäoliselt kasvu, siis maandatakse eelarve alalaekumise tõenäosust.

Ministeerium soovis anda ka positiivse sõnumi tootjatele ning kaubandussektorile, mis vähendaks jaekettide ning tootmise piiri taha liikumise tõenäosust. Sellega vähendataks riski muude kaupade piirikaubanduse suurenemise osas ja sotsiaalmajandusliku ning regionaalse negatiivse mõju täiendavat teket.

Valitsus otsustas eile alandada õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiiside veebruarikuist tõusu poole väiksemaks, et vähendada piirikaubandusega seotud riske.

Kehtiva seaduse kohaselt peaks õlle aktsiis kerkima 1. veebruarist 17,65 protsenti, siidri aktsiis 17,89 protsenti ning kange alkoholi aktsiis 10 protsenti. Valitsuskabineti otsuse kohaselt saab tõus olema poole väiksem ning see vähendab planeeritud eelarvetulusid ligi 10 miljonit eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare