Rahandusministeeriumile jääb kasina majanduskasvu tingimustes toimuv palgaralli selgusetuks
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis 7,6 protsenti. Osaliselt olid palgakasvu taga aastatagusega võrreldes ligi 16 protsendi võrra suuremad preemiad, teatas rahandusministeerium.
Preemiaid arvestamata püsis keskmise palga kasv eelmise kvartali tempos ehk 7,3 protsendi juures.
Samas kasvas keskmine tunnipalk 4,5 protsenti ning täistööajaga töötajate arv langes 1,5 protsenti. See viitab nii vähenenud töökoormusele kui ka erinevate mittetöiste tasude suurenemisele.
Majandusharude lõikes püsisid palgakasvudes suured erinevused. Palgakasv oli kiirem valdavalt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10 protsendi võrra aastas kasvanud miinimumpalga tõus survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma.
Palgakasv oli kiire ka kinnisvaraalases tegevuses, kus töötasud on tõusnud kinnisvaraturu aktiveerumise tõttu. Madalate nafta maailmaturuhindade ning vähenenud müügitulu tõttu langesid tunnipalgad energeetikas ja mäetööstuses.
"Ligikaudu 6-protsendine tööjõukulude kasv ületab endiselt majanduskasvu. See viitab ettevõtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele," kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.
"Osaliselt aitab ettevõtetel kiire palgakasvuga toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus. Selgusetuks jääb, miks on ettevõtted nõus kesise majanduskasvu tingimustes üha suurema osa loodavast lisandväärtusest töötajatele palkadeks maksma," lisas ta.
"Samas ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu," nentis Lõhmuste.
