Möödunud nädalal jõudis valitsus põhimõttelisele kokkuleppele järgmise aasta riigieelarve osas, mis ületab 11 miljardit eurot. Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd leidis riigieelarve seletuskirja läbi töötades mitmeid kulutusi, millel puudusid selgitused. Üheks oli 143 miljoni euro eraldamine riiklikule energiafirmale Eesti Energia. Põhjenduseks oli juures vaid märge, et raha on mõeldud ettevõtte aktsiakapiali suurendamiseks.

Kuivõrd rahandusministeerium jäi oma esialgsetes selgitustes väga kidakeelseks – öeldes vaid, et tegemist on summaga, mida Eesti Energia saab kastutada võimalike uute investeeringute finantseerimiseks –, tõi see kaasa erinevaid spekulatsioone selles osas, mille jaoks võib Eesti Energial niivõrd suurt summat vaja minna.

Vajab Nelja Energia ostuks 150 miljonit laenu

Kuna suve hakul sai avalikuks Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ost pea poole miljardi euro eest, siis üks valdav spekulatsioon on, et Eesti Energia tahab selle summaga viia tehingu lõpuni. Hetkel ootab riigifirma üksnes Eesti konkurentsiameti heakskiitu, kuivõrd Lätist ja Leedust on ta tehinguks juba rohelise tule saanud.

Eesti Energia ise ütles küll kevadel, et võtab tehinguga lõpule minekuks 150 miljonit laenu, kuid hiljuti teatas reitinguagentuur S&P, et langetas energiafirma krediidivõimekuse väljavaate negatiivseks, mis tähendab, et tal tuleb tõenäoliselt laenu võttes maksta kallimaid intresse. Ka on rahvusvahelised reitinguagentuurid märkinud, et usuvad, et vajadusel on Eesti Energial olemas erakorraline riigipoolne tugi.

Rahandusminister Toomas Tõniste kummutab väite, nagu oleks järgmiseks aastaks plaanitav 143 miljoniline eradus mõeldud selle tehingu rahastuseks. „Nelja Energia ost ei ole 2019. aastal põhjusena fookuses, kuna positiivse stsenaariumi korral on plaanis tehinguni jõuda juba käesoleval aastal. See tehing rahastatakse laenuga ja kapital on kavas taastada läbi IPO,” ütles minister.

Tema sõnul on Eesti Energial ka muid investeeringuid peale Nelja Energia ostu. „Neid oleme juba nimetanud,” märkis minister, lisades, et siinkohal on mõeldud ka investeeringud jaotusvõrku. Ka on juba avalikkusele teada, et Eesti Energia tahab oma taastuvenergia tütre Enefit Greeni järgmisel aastal börsile viia. „Need ei ole veel investeerimisotsuseni jõudnud, seetõttu ei saa neid ka lähemalt kommenteerida,” märkis minister.

Tõniste toonitas, et uute, tulu teenimise eeldusel tehtavate investeeringute puhul on tavapärane lisakapitali kaasamine. „Valitsusel peab olema võimalus otsustada, kas ja millises mahus peetakse vajalikuks kapitali suurendada, et üht või teist investeeringut teha,” põhjendas rahandusminister 143 miljoni suurust eraldist Eesti Energiale järgmise aasta riigieelarves.

Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul pole neil selles küsimuses lisada, kuna eeldus, et see on mõeldud Nelja Energia ostuks, ei pea paika.

Suure dividenditulu kõrval muutub eraldis küsitavaks

Kuivõrd Eesti Energia on iga-aastaselt maksnud riigile ka korralikult dividende, siis tekitab niivõrd suur eraldis riigifirmale ka küsimuse, mis mõte sellel üldse on, kui riik võtab osa sellest niigi dividendituluna endale pärast tagasi.

„See, et kasumit teeniv ettevõte maksab omanikule stabiilselt dividende, on tavaline praktika, mida tuleb eeldada ka riigi äriühingute puhul,” ütles Tõniste. Tema sõnul on niisama tavapärane kapitali suurendamine uute investeeringute tarvis.

„Kuna aga investeeringud ei ole veel lõplikult otsustatud on paindliku finantseerimise huvides kasutada nii dividende kui ka kapitali suurendamise võimalust. Kui riik Eesti Energiasse kapitali lisab, siis konkreetseteks uuteks investeeringuteks, mille eesmärk on teenida täiendavat tulu tulevikus,” märkis Tõniste.

Viimati suurendati Eesti Energia aktsiakapitali 2012. aastal 150 miljonit eurot. Hiljem on planeeritud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks erinevatel aastatel kokku 152 miljonit eurot, ent riik on nendel aastatel otsustanud mitte kasutada seda raha investeerimisprojektide kaasrahastamiseks. 2014. aastal oli selleks näiteks ette nähtud 100 miljonit eurot, 2016. aastal 32 miljonit ning 2018. aastal 20 miljonit eurot.

Kui vaadata, kui palju dividenditulu on riik iga-aastaselt Eesti Energialt saanud, siis on summad üsna suured. Ajavahemikus 2011-2017 on need jäänud vahemikku 47 kuni 93,6 miljonit eurot aastas. Vaadeldava perioodi jooksul on üksnes ühel aastal (2016) jätnud riik dividenditulu Eesti Energiast välja võtmata. Rekorddividend pärineb 2014. aastast.