„Lähtudes õiguskantsler seisukohast, et tänase korralduse juures ei tohiks riigikogu liikmed riigi äriühingute nõukogudesse kuuluda, teen valitsusele ettepaneku selle küsimuse juurde tagasi tulla ning riigi tegevus seadusega vastavusse viia,“ kommenteeris olukorda rahandusminister Sven Sester. „Juba 2008. aastal asus toonane õiguskantsler Allar Jõks seisukohale, et riigikogu liikme kuulumine riigi osalusega äriühingusse on vastuolus nii ametite ühitamatuse põhimõttega kui võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Nii Allar Jõksi kui tänase õiguskantsleri Ülle Madise samasisulised seisukohad näitavad, et see asi tuleb korda teha, enam ei saa olla mingit kaksipidi mõistmist.“

Rahandusministeerium küsis Riigikogu liikmete riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogusse kuulumise lubatavuse kohta õiguskantsleri seisukohta seoses riigi osaluspoliitika valge raamatuga, mida arutati valitsuskabinetis 7. juulil.

Valitsuskabinet ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele ning lepiti kokku, et teema juurde tullakse tagasi. Valitsusliidu erakonnad on selles küsimuses ka praktikas erineval moel toiminud - IRL ja SDE ei nimeta oma Riigikogu liikmeid nõukogudesse, Reformierakond nimetab.

Tänavu oktoobri alguse seisuga on riigikogu liikmeid nimetatud 12 nõukogu liikme positsioonile kümnes riigi osalusega äriühingus. Nendeks äriühinguteks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, AS Eesti Post, AS Tallinna Lennujaam, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo, AS Eesti Teed, AS Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara AS. Sihtasutustest on riigikogu liikmeid nimetatud 25 positsioonile 18 sihtasutuses, millest keskkonnatasude seaduse alusel on riigikogu ise sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogusse määranud neli riigikogu liiget.