Tõniste sõnul on Eesti rahaline olukord väga hea, meie palgad tõusevad ja tööpuudus on enneolematult väike. Probleem on pigem sellest, et meil ei ole piisavalt tööjõudu.

Tööjõupuuduse lahendamiseks on ettevõtjatel ju lihtne lahendus: töötajaid võiks väljastpoolt juurde tuua. Aga sisserändekvoot sai juba suvel täis. Mis siis teha?
See on üks suund. Kindlasti on mingite tööde jaoks inimesi vaja. See on riigi poliitika, siin tuleb juurde ka julgeolekutemaatika. Meie tahaksime, et oskustöölised tuleksid Eestisse, ja tahaksime ka, et ettevõtjad ise vaataksid kriitilise pilguga üle, kuidas toota rohkem lisandväärtust ja kuidas töötajad end arendaksid. Tahetakse kvalifitseeritud spetsialiste, just neid on puudu. Ja hästi odavat tööjõudu on puudu. Ma olen seda meelt, et see viimane pole suund, mida me arendama peaksime – et inimesed saaksid hästi vähe palka.

Oletame, et mul on ehitusfirma ja neli kraanat, mis peaksid ehitama näiteks superministeeriumi. Ja kaks kraanat on tühjad, sest juhte pole ja ma ei saa neid ka sisse tuua, sest kvoot on täis. See on reaalne probleem.
Ongi reaalne probleem, mis kindlasti võtab majanduskasvu alla ega ole jätkusuutlik.

Teie oma erakond võitleb sisserändekvoodi suurendamise vastu.
Tuleks ära kasutada sisemisi ressursse. Ka pensioniikka jõudnud inimestel on meie tööturul oma osa mängida. See on potentsiaal, mida kindlasti tuleb ära kasutada.

Kui mul on kaks kraanat, mille kabiinid on tühjad, siis ma ei saa neid juhte sisemiste ressursside arvel. Kuskilt peavad need inimesed tulema.
Peavad tulema jah.

Mida me peaksime oma sisserändepoliitikas muutma?
Mina isiklikult olen seda meelt, et meie kvoodisüsteem võiks olla paindlikum, see ei tohiks olla liiga piirav. Praegu see tõesti pidurdab majanduskasvu ja ettevõtete arengut.

Pikemat intervjuud rahandusministriga saab lugeda siit.