Rahapesu andmebüroo juht: selleks, et Eestit ei kasutataks rahapesus transiitmaana, tuleb rahapesijatele tekitada reaalne oht varast ilma jääda

 (5)
Rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand
Rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis ReimandFoto: Karin Kaljuläte

Rahapesu andmebüroo on seisukohal, et halduskonfiskeerimise ning vara legaalse päritolu ümberpööratud tõendamiskoormise sätestamine rahapesukahtlusega vara korral on hädavajalik vähendamaks suurte rahvusvaheliste rahapesujuhtumite kordumise riski Eesti finantssüsteemis, kirjutab keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab Eesti pangaliidu ettepanekust kaaluda rahapesu tõkestamiseks pööratud tõendamiskohustuse sätestamist ja selle alusel tsiviilkonfiskeerimise rakendamist. Ehk erandit süütuse presumprsioonis.

"Selleks, et Eesti roll transiitmaana rahapesus väheneks, tuleb rahapesijatele tekitada reaalne oht rahast ilma jääda. Täna idast lähtuvate suurte rahapesuskeemide korral sellist ohtu reaalselt ei ole. Idapoolsetelt naabritelt raha kuritegeliku päritolu kohta praktikas meil teavet saada ei õnnestu," ütles Madis Reimand.

Tema sõnul on möödunud aastal Eesti avalikkuse tähelepanu pälvinud 2011-2015 Eestit läbinud suured rahvusvahelised rahapesujuhtumid ilmekaks näiteks, miks rahapesuga võitlemise vahendeid on vaja muuta. "Eesti õiguspraktikas on kriminaalmenetluses rahapesu kuriteona tuvastamiseks ning vara konfiskeerimiseks vajalik tuvastada eelnev kuritegu, millest vara pärit on. Rahapesu ainus eesmärk on sellist seost varjata. Rahvusvaheliste suuremahuliste ja keerukate juhtumite korral, mil raha võib pärineda ka erinevatest allikatest, on praktikas võimatu konkreetsetes tehingutes liikuvat vara kindla kuritegeliku tegevusega siduda. Seda enam on see raskendatud ida poolt lähtuvate kahtlaste rahavoogude puhul, mil koostöö vara tegeliku päritolu tuvastamiseks tulemusi ei anna."

Seotud lood:

"Rahapesu andmebüroo on seisukohal, et on vajalik sätestada ümberpööratud tõendamiskoormis ja halduskonfiskeerimise võimalus ka selle vara suhtes, mida ei ole õnnestunud konkreetse eelkuriteoga seostada, ent mille puhul esinevad muud rahapesu tunnused. Sellisteks võivad näiteks olla omaniku või tegeliku kasusaaja kohta valeandmete esitamine, tehingute põhjendamiseks esitatud fiktiivsed või võltsitud dokumendid. Juhul, kui omanik vara legaalset päritolu tõendada ei suuda, siis pööratakse vara riigi tuludesse," ütles Reimand.

Rahapesust tulenev oht kaalub üles erandiga kaasnevad piirangud

"Rahapesust tulenev oht Eesti finantssüsteemile ning majandus- ja ettevõtluskeskkonnale kaalub üles meetmete piirava mõju selle alla sattuvate inimesele. Oleme seisukohal, et inimeste õiguste kaitseks on vajalik, et halduskonfiskeerimise menetlus alluks halduskohtu kontrollile nii konfiskeerimismenetluse algatamise kui ka konfiskeerimisotsuse tegemisel. Konfiskeerimismenetluse algatamiseks oleks riigi kohus tõendada rahapesukahtluse olemasolu ning vara legaalse päritolu tõendamise kohustus tekiks vaid nendel, kelle vara puhul kohus nõustub, et on rahapesukahtluseks on piisav alus."

Reimandi hinnangul ei oleks muudatus ülemäära piirav, kui vara legaalset päritolu peab hakkama tõendama näiteks ilma teadaoleva äriajaloota äkitselt suures mahus rahalisi vahendeid käitlev off-shore ettevõtte, mida juhib variisik ning mille tehtavad tehingud ja nende kohta esitatud selgitused annavad alust arvata et tegemist on fiktiivsete tehingutega. "Igal juhul alluks selline protseduur kohtu kontrollile ning kohus määraks iga juhtumi korral, kas sellise koormise panemine ja vara konfiskeerimine on õigustatud või mitte."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare