Rahatrükk aitab Eesti bilanssi: miinust on veel kõigest 7,8 miljardit
Kasvav eksport on parandanud hoogsalt Eesti bilanssi muu maailmaga - kolmanda kvartali lõpus oli Eesti investeerimispositsioon veel ainult 7,8 miljardi euroga miinuses, mis on väikseim miinus viimase tosina aasta jooksul. Enim tõukab Eesti bilanssi tasakaalu suunas Eesti Panga osalus rahatrüki skeemis.
Eesti Panga värskelt avaldatud kolmanda kvartali statistika kohaselt ulatuvad Eesti investorite nõuded 29,2 miljardi euroni, millest üheksa miljardit on otseinvesteeringud. Aastaga on nõuded kasvanud 1,6 miljardit.
Eesti kohustused on samas 37 miljardit eurot, 0,7 miljardit kõrgemad kui aasta tagasi. Otseinvesteeringud moodustavad välismaiste residentide nõuetest Eesti residentide vastu kaks kolmandikku.
Kogu Eesti netoinvesteerimispositsioon on miinus 7,79 miljardit eurot, mis on madalaim tase alates aastast 2004.
Eesti Panga teatel ületasid Eesti investeeringud välismaale kolmandas kvartalis 254 miljoni võrra välisriikide investeeringud Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete otseinvesteeringud välismaal asuvatesse ettevõtetesse ja kaubanduskrediidi tagasimaksed, selgitas pank.
Otseinvesteeringute voog oli keskpanga teatel sarnaselt eelmisele kvartalile tasakaalu lähedal ja netoväljavooluks kujunes 41 miljonit eurot. Investeeringute väljavoolu põhjused oli välismaal asuvate ettevõtete omakapitali tehtud investeeringud, aga ka mittefinantsettevõtete laenude tagasimaksed teistele sama kontserni ettevõtetele.
Enim suurendas Eesti investeeringuid välismaale Eesti Pank ise oma rahatrüki programmi raames sooritatavate väärtpaberiostudega. Keskpank ostis kvartalis väärtpabereid 493 miljoni euro eest. Varaostukava raames on Eesti Pank väärtpaberitesse investeerinud kokku 2,9 miljardit eurot. Välismaistesse väärtpaberitesse investeeris ka valitsemissektor 22 miljoni euroga. Kokku ulatus portfelliinvesteeringute netoväljavool 386 miljoni euroni.
Muude investeeringute netosissevool kolmandas kvartalis oli 188 miljonit eurot. Netosissevoolule avaldasid taas märkimisväärset mõju Eesti Panga varaostukava raames ostetud väärtpaberid. Ülejäänud sektorite Eestisse toodud kapital suurendas aga keskpanga muude investeeringute nõudeid 114 miljonit eurot.
