Need reformid on tuleval nädalal avalikustatava 2021.-2027. aasta Euroopa Liidu eelarve üks kõige suuremaid vastuolusid ja vaidlusi tekitav osa ning ilmestab muutusi senises 350 miljardi euro mahus ühtekuuluvuspoliitikas, mis peaks liidu vähem arenenud piirkondi järele aitama, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Brüssel tahab lõpetada senise praktika, kus ühtekuuluvusraha jagati pea eranditult elaniku kohta teenitava sisemajanduse kogutoodangu alusel ning asendada see oluliselt laiemate kriteeriumitega alates noorte tööjõupuudusest, haridusest ning koskkonnast kuni migratsiooni ning innovatsioonini. Toetuse saamise ning kasutamise tingimused muutuvad samuti karmimaks.

Majandusehet kirjutab, et ümberkorraldused puudutavad kõige valulisemalt kaht senini ühtekuuluvusrahadest suurt kasusaajat Poolt ja Ungarit, kes on Brüsseliga seaduse ning demokraatia teemadel nugade peal.

Reformi täpsemad detailid ei ole seni teada, kuid nii diplomaadid kui ametnikud usuvad, et selle tulemusel suunatakse raha Poolalt, Tšehhilt ja Balti riikidelt lõunaosariikidele ehk Itaaliale, Hispaaniale, Kreekale ning isegi osadele Prantsusmaa piirkondadele.

Strathclyde’i ülikooli ühtekuuluvuspoliitika ekspert John Bachtler tõdes, et seekordsed eelarveläbirääkimised on viimase 30 aasta kõige raskemad. Tema sõnul kaotavad kõik riigid ühtekuuluvusrahastust, kuid põhiline küsimus on, kui suured saavad kaotused olema konkreetsetes riikides ning piirkondades.

Viimaste läbirääkimiste ajal 2013. aastal läks lõunapoolsetel riikidel Kreekal hing Hispaanial suhteliselt kehvasti ning kaotasid umbes 30% rahast.

Majandusleht kirjutab, et euroliidu ametnikud teevad muudatusi ka euroraha kasutamise reeglistikus mis võib tähendada, et liikmesriigid peavad projektides omaosalust suurendama.