Rahnel: Eesti pensionisüsteemi kolmas sammas ei täida oma funktsiooni
Suuri muudatusi Eesti pensionisüsteemi pole vaja, kuid kitsaskohti tuleks parandada, märkis Rahnel. Teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni edulugu pole tema sõnul suudetud kolmanda sambaga korrata, vahendab BNS.
Praegu on vabatahtliku kogumispensioni kolmanda samba fondide ja elukindlustustoodetega liitunud 15 protsenti tööealisest elanikkonnast. Kolmanda samba populaarsus on Rahneli sõnul väga madal inimeste hulgas, kes teenivad vähem kui keskmist palka. 2008. aastal oli neist kolmanda sambaga liitunud viis protsenti.
Samas on Rahneli sõnul alla keskmise palga teenijaid Eestis kõigist palgasaajatest kaks kolmandikku ja seega on neil suurim vaesusrisk. Seda arvestades peaks ligi 85 protsenti eestlasi leppima pensionipõlves ligi 40 protsendiga oma varasemast palgast, mida suudavad pakkuda solidaarne esimene sammas ja teine sammas, märkis Rahnel.
"Kolmas sammas ei täida oma funktsiooni. Oleks vaja riigi või turuosaliste täiendavaid samme," ütles Rahnel.
2008. aastal, kui finantskriis polnud veel inimeste investeerimiskäitumist mõjutama hakanud, oli keskmine sissemakse kolmandasse sambasse 2,9 protsenti brutopalgast. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks võimalik 40-aastase kogumisperioodi jooksul 10 protsenti palgast kolmandasse sambasse sisse makstes võimalik 63-aastaselt pensionile jäädes saada kolmandast sambast 27 protsenti varasemast palgast.
Rahnel kommenteeris, et nii annaksid kolm sammast kokku pensioniks 60–70 protsenti varasemast palgast, millega enamik inimesi suudaks oma elukvaliteeti säilitada. "70 protsendi saavutamine nõuab inimeselt suurt pingutust," ütles Rahnel.
