Rahvaliitlased kavandavad riigi kinnisvaraametit

Uue ameti eesmärk oleks riigi kinnisvara efektiivne kasutus ja kokkuhoid.

Rahvaliitlastel küpseb idee luua Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kõrvale riigi kinnisvaraamet, mis hakkaks kontrollima ligi miljardit krooni, mis praegu kulutatakse eelarvest aastas riigi kinnisvarale.

Mõtte ideoloog on rahvaliitlane ja RKAS-i nõukogu liige Janno Reiljan, kes kirjutab juba mitmendat kuud riigi kinnisvarapoliitika mustandit. “Riigil kulub kinnisvarale aastas üle miljardi krooni. Minu arvates õigustaks see riigi kinnisvaraameti loomist,” ütles Reiljan. Ameti ülesanne võiks tema sõnul olla luua ühtne süsteem, mille alusel riigiasutused hakkaksid eelarvest oma kinnisvarainvesteeringuteks ja -hoolduseks raha saama. “Hetkel on need kulutused asutuseti täiesti võrreldamatud,” ütles Reiljan. Ühtsetel alustel rahajagamine arvestaks Reiljani hinnangul asutuste pinnavajadust ja selle kvaliteeti ning annaks kokkuhoidu ja suuremat efektiivsust.

“Riigi kinnisvaraamet võiks öelda, kellele läheb eelarvest mis summa. Nii suunata rohkem raha sinna, kus on mahajäämus. Praegu on üks asutus oma kinnisvaraarenduselt justkui 22. sajandis, teine aga 18. sajandis,” rääkis Reiljan.

Amet hakkaks tööle rahandusministeeriumi alluvuses ning selle ülesanne oleks lisaks ka riigi kinnisvara ühtse andmebaasi loomine, mis praegu puudub.

Uues Reiljani mudelis jääks RKAS tehnilise kompetentsi keskuseks, tema ülesanne oleks peamiselt konkreetsete riigi kinnisvara arendusprojektide elluviimine. RKAS pole Reiljani hinnangul suuteline loodavat riigi kinnisvarapoliitikat ellu viima.

Plaanist ei teata

•• RKAS-i juht Tiit Ottis ja nõukogu liige keskerakondlane Evelyn Sepp ei soovinud uut plaani kommenteerida, kuna ei teadnud sellest.

•• Sepp märkis siiski, et riigi kinnisvarapoliitikat on vaja, et vältida eri asutuste “skeemitamist” mingite sõbrahindadega rendi- või remondilepingutega. “Riigikontroll jääb sellise moosivarguse ohjeldamisel selgelt nõrgaks,” ütles ta.

•• Sepa sõnul on RKAS-i siiani käsitatud kui isiklikku lüpsilehma ja selle juhtimisse on pikema aja jooksul sisse programmeeritud teadlik juhtimatus.

•• Hiljaaegu kutsus RKAS-i nõukogu tagasi kolm ettevõtte juhatuse liiget, sh juhatuse esimehe Tiit Ottise. Ettekäändeks oli Viru vangla ehitushanke nurjumine.