Rahvas sätib end Pakri saartel sisse
Projekti peamine eesmärk on rekonstrueerida saartevaheline sild ja taastada väin. Paldiski aselinnapea Andrei Martõnjak selgitas, et linn on huvitatud sellest, et saartele tuleks uuesti elama inimesed. Martõnjak ütles, et sild ehitati 1940. aastatel Paldiskis töötanud sõjaväelaste jaoks. See oli kivivaiadega puusild, mida hiljem tugevdati metallplaatidega, et üle silla saaksid sõita tankid ja muu raske tehnika. 1980ndatel tegid sõjaväelased silla alt läbi mitu nelja-viie meetri laiust käiku. Praegu on need kive täis ning lamedapõhjalise paadiga saab läbi ainult ühes, kirjutab Äripäev.
Pärast Nõukogude vägede lahkumist hakkas Paldiski sild vee ja jää mõjul lagunema. Lõppes kõik sellega, et silla puuosa põles maha. Kõik need 20 aastat elasid saartel vähesed hulljulged, aga saari külastasid ka turistid ja nii hakati sillavaiade vahele tooma kive. "Praegu on sinna jäänud ainult mõned kitsad kohad, et vesi pääseks läbi, kuid akvatooriumi mikrokliima säilimiseks on vee likumine vajalik," seletas abilinnapea.
Eesmärk on luua tingimused, et saartel oleks vähemalt 500 püsielanikku. Praegu taastub elu Väike-Pakril, kus on nii aasta ringi elavaid kui ka ainult suvitavaid peresid. Suur-Pakril on taastatud talu, tehkse heina ja peetakse koduloomi. "Probleem, mis tuleb lahendada, on head sadamakaid," rääkis Martõnjak. "Praegu saavad saartel randuda ainult väiksed paadid ning inimestel on raske tuua sinna asju ja ehitusmaterjale. Päästjatele, uurijatele ja turistidele tuleb tagada normaalne juurdepääs."
"Projektil on muidugi ka vaenlasi, kuna nii poliitilistes kui ka äriringkondades on inimesi, kes ei ole huvitatud elu taastamisest saartel. Paljud tahaks, et saared oleksid asustamata, et ehitada sinna tuumaelektrijaam," nentis ta. "Mina olen kogu oma elu elanud Paldiskis ja olen selle rajamise vastu. Siin on imeline loodus ning ma tahaks, et seda näeksid ka teised inimesed, et siin käiksid turistid."
