Rail Baltic ehitatakse lõpuni ka siis, kui Euroopa Liit rahakoti koomale tõmbab
Riigikogu majanduskomisjoni arutelu peateemaks oli Eesti, Läti ja Leedu vahelise kokkuleppe eelnõu heakiitmine Rail Balticu raudteeühenduse arendamiseks. Kokkuleppe kohaselt on poolte eesmärk tagada raudtee valmimine 2025. aastaks, et alustada selle kasutamist aastal 2026.
Majanduskomisjonis tõstatati kohe küsimus kokkuleppe punkti 14.3 kohta, kus seisab, et RB tuleb lõpuni ehitada, isegi kui ühishuviprojekti pikaajalise rahastamise võimalus oluliselt väheneb, mis mõjutab rängalt projekti teostatavust, või tekib ettenägematu erakorraline olukord või leiab aset pooltest sõltumatu sündmus. Sellisel juhul on vaid võimalik projekti tähtaega edasi lükata.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse esimees Karli Lambot ütles istungil, et lepingu loogika on selline, et kui EL-st järgmiseks eelarveperioodiks piisavalt raha ei laeku, siis ehitame kasvõi maksumaksja raha eest edasi. "Kui RB ehitus kallineb kaks korda, siis ehitame ikka edasi. Kui tulevased tasuvusanalüüsid ja äriplaanid meile ei sobi, siis ikka ehitame edasi. Ainuke, mida me muuta saame, on RB valmimise tähtaeg."
"See ei ole arukas. Te peate rahvale ausalt selgitama, missuguse koormise te riigile võtate. Me võtame endale selle kohustuse väga nõrga AECOM-i uuringu alusel. Muid tasuvusanalüüse meil seniajani ei ole. Selle lepingu sisu ei ole vastavuses kergekäelisusega, kuidas seda asja aetakse," sõnas Lambot.
Leping sõlmitakse enne tasuvusuuringut
Kokkulepe sõlmitakse 31. jaanuaril. Samas konsultatsioonifirmalt Ernst & Young Baltic tellitud tasuvusuuring valmib alles aprillis. Seega tugineb kokkulepe 2011. aasta AECOM-i uurigule, mille peale küsiti komisjoni istungil, et miks siis uut tasuvusuuringut üldse vaja on?
„Lepinguga ei kiirustata. See on vanade asjade kordamine, aga suurema jõuga, sest kokkulepe ratifitseeritakse parlamentides. See toob asja teisele tasemele. Tasuvusuuringut pole mõtet ära oodata, sest leping ei sätesta kuskilt tasuvusuuringut kokkuleppe alusena,“ sõnas Rail Balticu projekti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koordinaator Kristjan Kaunissaare.
„Me oleme alates 2015 aastast pidanud läbirääkimisi Rail Balticu riikidevahelise lepingu sõlmimise osas ja sellise lepingu allkirjastamine on täiesti loomulik nii suurte projektide juures. Lepingus ei ole mitte midagi uut, kõik mis seal kirjas on, kajastavad juba varasemaid kokkuleppeid, mida on leppinud kokku Balti riikide peaminstrid oma allkirjadega,“ rääkis ta.
Projekti pidurdamine läheks kalliks maksma
Karli Lambot tegi ettepaneku, et kokkuleppe punkt tuleks ümber sõnastada järgmiselt: "Igal riigil on suveräänne õigus projektist väljuda ilma teistele osapooltele kompensatsiooni maksmata juhul, kui RB äriplaan või projekti finantseerimise tingimused tunnistatakse vastava riigi valitsuse poolt vastuvõetamatuks."
Kristjan Kaunissaare toonitas, et juba ühe riigi väljumine põhjustaks teistele suurt majanduslikku kahju. "Juhul, kui projekt katkestada, siis halvimal juhul peaksid Balti riigid maksma juba praegu Euroopa Liidule tagasi 800 miljonit eurot," lisas ta.
Rahandusministeeriumi kohaselt sõltuks võimaliku toetuse tagasinõude maht sellest, millised tulemused on Euroopa Liidu toetuse eest saavutatud ja kuidas neid on kasutatud. Näiteks kui juba Euroopa Liidu toetusega valminud trassiplaneering on tehtud õiguspäraselt ja selle tulemused läheksid kasutusse hiljem, siis tõenäoliselt planeeringuga seotud kulusid tagasi ei nõutaks.
