Asjaolu, et Läti on CEF esimesest kahest taotlusvoorust küsinud Euroopa Komisjonilt vahendeid esmalt Riias ja selle ümbruses tehtavateks ehitustöödeks, on teada fakt. Läti on varem ka selgitanud oma taotluste sisu, plaanitavaid töid ja ka seda, et kolm Balti riiki plaanivad ehituse samal ajal ehk 2025. aastal lõpetada. 2017. aasta alguses esitasid Balti riigid ühisettevõtte RB Rail AS kaudu Euroopa Komisjonile rahastustaotluse (nn CEF III taotlusvooru), millega taotletakse Lätis kulgeva RB osas raha raudtee tehnilise projekti koostamiseks nii põhja kui lõuna suunas. Seega on RB arendamine kolmes Balti riigis minemas vastavalt kokku lepitud plaanidele.

Lätiga seonduvate tegevuste peamine rõhk on hetkel tõepoolest Riia keskvaksali ning lennujaama ühendamisel, mis on kogu RB-d arvesse võttes keerulisim ja aeganõudvaim objekt. Läti liigub tegevustega graafikus, mis tähendab, et projekteerimis-ehitushange sellel lõigul käivitatakse 2018. aasta alguses, projekteerimine lõpeb 2019. aastal ning ehituse valmimise tähtaeg on 2022. aasta.

Lätis ning Leedus on RB trass täielikult paigas vastavalt juba 2016. aasta augustist ning 2017. aasta jaanuarist. Lätis on hetkel käimas RB planeeringu kohase eelprojekti täpsustamine peatrassi (ehk Eesti ja Leedu suunas), misjärel alustatakse tehnilise projekteerimisega. Kogu trassi tehnilise projekteerimine algus Lätis on kavandatud 2018. aastasse, kestusega 2020. aasta lõpuni.

Riikidevahelise kokkuleppe osas - 31. jaanuaril kirjutasid Tallinnas kokkuleppele alla nii Eesti, Leedu kui ka Läti peaministrid. Kokkuleppest ning varasemalt sõlmitud RB rahastuslepingutest tulenevalt on RB ehituse valmimise aeg 2025. aasta, raudtee antakse käiku 2026. aastal pärast testperioodi lõppu.

Priit Humala ja MTÜ Avalikult Rail Balticust esitatud spekulatsioonid RB valmimistähtaegade osas ei ole põhjendatud. Projekti arendajad ning Euroopa Komisjon lähtuvad jätkuvalt RB valmimistähtajast aastal 2025.

Priit Humal ja MTÜ Avalikult Rail Balticust on ka varem esitanud väiteid, mis ei vasta tegelikkusele. Näiteks väite, et Rail Balticu projektiks eraldatud Euroopa Liidu toetusi on võimalik kasutada millekski muuks, on Euroopa Komisjon üheselt ümber lükanud.

Priit Humala väide kõlas nii:

„Rail Balticu rahastamiseks Euroopa ühendamise rahastust sõlmitud lepinguid on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seni varjanud. Nüüd on lepingutest selgunud, et Lätile käesolevale eelarveperioodil eraldatud rahast ei piisa raudtee ehituse lõpetamiseks isegi Riia linnas. Lepingutest selgub, et lätlased ei plaani raudtee projekteerimist Riiast Eesti suunas enne järgmise eelarveperioodil rahastust, mis avaneks aastal 2022. Sellise ajagraafikuga pole riikidevahelises lepingus sätestatud tähtajaks 2025 raudtee valmimine isegi teoreetiliselt võimalik," väidab Priit Humal kodanike ühendusest Avalikult Rail Balticust.