Rail Balticu kodulehe railbaltic.info andmeil maksab kiirraudtee rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini 3,6 miljardit eurot. Mullu sügisel ilmus Virumaa Teatajas Rail Balticust kõnelevas artiklis aga number neli miljardit ning nüüd on raudteeprojekti hinnalipikule tekkinud number viis miljardit.

Indrek Orav aktsiaseltsist RB Rail selgitas Ärilehele, et numbri muutumise taga on lisandunud Kaunas-Vilnius teelõik.

"Rail Balticu kogu projekti maksumust on planeerimisprotsessi edenedes täpsustatud," ütles Orav. "Võrreldes AECOMi tasuvusanalüüsi koostamise ajaga [2011 - toim], on meil ja ühisettevõttel RB Rail palju detailsem info, mis võimaldab täpsemalt prognoosida ehituskulusid."

"Läbi on viidud mitmeid uuringuid ja analüüse. Näiteks, Eesti trassiosas on praegu käimas trassiplaneeringu eelnõu alusel eelprojekti koostamine ja ühes sellega ka geoloogilised ja geotehnilised uuringud. Nüüdseks teame juba üsna täpselt, kus hakkab raudtee paiknema, millised on raudtee alla jäävate pinnaste omadused, kui palju erinevaid mitmetasandilisi ristumisi tuleb ja millised on nende tehnilised lahendused jm," selgitas Orav.

"Praeguste teadmiste põhjal võib Eesti osa prognoosida umbes 1,31 miljardit eurot," sõnas Orav. "Projekti hinnanguline kogumaksumus on hetkeseisuga umbes viis miljardit eurot, mis lisaks AECOMi uuringus toodule sisaldaks Kaunas-Vilniuse vahelise uue eurolaiuse raudteetrassi ehitusmaksumust."

Infolehe andmeil hakatakse Rail Baltic vedama 16 miljonit tonni kaupa aastas, senine hinnang oli 12-15 miljonit tonni. "Mis puudutab uudiskirjas välja toodud numbreid 16 miljonit tonni kaupa ja viis miljonit reisijat aastas, siis siin on lähtutud AECOMi uuringu keskmise turustsenaariumi kaubamahtude prognoosist aastaks 2040, mille kohaselt kogu RB raudteel veetava kaubamaht on 15,8 miljonit tonni. 15,8 miljonit tonni on ümmardatud täisarvuks," selgitas Orav.

Samuti kirjutab infoleht, et kaubarongide liikumiskiirus on 120 km/h. Orava sõnul on selle numbri all mõeldud maksimaalset kiirust. "AECOM on oma töös arvestanud kaubarongide puhul maksimaalse projektkiirusega 120 km/h ja keskmise kiirusega 70 km/h. Kui kiirelt kaubarongid päris elus tegelikult liikuma hakkavad, sõltub juba konkreetsest rongi operaatorist, veeremi tüübist, vedaja soovist ja paljudest muudest teguritest," ütles ta.