Rail Balticu vastased ei anna alla. Küsimused saadeti otse Euroopa Komisjonile
„Oleme osutanud suurtele vigadele EY koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsis. On kurb, et riigikogu liikmetele oli enne hääletust see info teada, kuid ei osatud seda oluliseks pidada," nentis kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. „Vigade osas oleme pöördunud selgituse saamiseks nii majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kui RB Raili poole, ent kuna vastused pole meieni jõudnud, edastasime need küsimused Euroopa Komisjonile."
Tasuvusuuringu vigade summa ulatub vähemalt 4,1 miljardi euroni ehk veerandini kõikidest sotsiaalmajanduslikest tuludest. „Suurima probleem on veoautode saastemõju arvutamises tehtud ca 3 miljardi suuruse viga, sest tänapäevaste veokite saastenäitajad on 25 korda väiksemad kui tasuvusanalüüsis on arvestatud. Vigade parandamise järel näitab tasuvusanalüüs, et projekt ei ole Euroopa Liidu jaoks abikõlbulik," nentis Humal.
Humala kinnitusel on oluline läbi mõelda, millist Rail Balticut Eesti vajab, milline trass oleks kulude mõistes optimaalne ja regionaalpoliitiliselt Eestile kõige kasulikum, olemasolev analüüs tuleb auditeerida, vajadusel koostada uus pädev tasuvusanalüüs.
„Tasuvusanalüüsi vigade parandamise järel selgub, tänases lepingus sätestatud trassi Euroopa Liit rahastada ei saa, olemata lepingu ratifitseerimisest. Rail Balticu projekt ei pea siiski tegemata jääma. Et projektiga edasi minna, tuleb leida optimaalne ja oluliselt säästlikum lahendus. Jaanalinnu kombel vigadest mööda vaatamine, olukorda ei päästa," lausus ta.
Riigikontrolli õigusanalüüsist selgub, et Eesti ei saa küll ühepoolselt muuta ega lõpetada TEN-T määrusest tulenevat põhivõrgu tähtajalise väljaarendamise kohustust, kuid projektist keeldumise või selle muutmise soovi korral (nt uue kiirraudteeliini ehitamise asemel marsruudi muutmine ja olemasoleva tavaraudtee rekonstrueerimine trassil Tallinn-Tartu-Valga) saab Eesti osaleda määruse läbivaatamise protsessis omapoolsete ettepanekutega.
