Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare selgitas, millest tuleb raudtee-ehituse kallinemine - eelkõige on täpsustunud ja eskiisiga võrreldes väga palju kallimaks läinud ületuste ja tee-ehitusega seonduv, samuti keskkonnamõjude leevendamise meetmed. Trassile on kavandatud näiteks 24 ökodukti, aga samas võib sealt tulla ka üks raha kokkuhoiuvõimalustest kui ökoduktile eelistatakse nö maapealseid tarakatkestusi ja hoiatussüsteeme.

Teiste kulutuste kõrval ehk tühisena näiv, aga huvitav lisandus on ca 20 miljonit eurot, mis on seotud sõjaliste nõuetega. "See tähendab raudteel teljekoormuse tõstmist ja teede nihutamist laiemaks, et suuregabariidilised veosed läbi mahuks," selgitas Kaunissaare. "Seda kallinemist saame hästi põhjendada, sest see loob meile võimaluse saada rahastust euroliidu uue eelarve Military Mobility realt."

Kaunissaare sõnul ei saa aga täpselt öelda, millist summat sealt oodata on, sest programm on niivõrd uus ja läbirääkimised uue eelarveperioodi (aastateks 2021-2027) osas alles käivad. Kuigi Euroopa Komisjon on välja käinud, et sõjalise liikuvuse programmi summaks võiks olla 6,5 miljardit eurot, siis see on alles lahtine, milliseid riike, projekte see täpselt puudutab.

"Tuleb silmas pidada, et Rail Baltic pole kindlasti ainuke või kuidagi kõige olulisem objekt sõjalise liikuvuse puhul. Kõik sillad, maanteed jne lähevad samuti selle alla. Aga siingi on palju lahtisi otsi," rõhutas Kaunissaare.

Rail Baltic on kahe rööpapaariga, 870 km pikkune Euroopa standardlaiusega 1435 mm elektrifitseeritud raudtee Tallinnast Leedu-Poola piirini. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe 31. jaanuaril 2017, millega sätestati raudtee rajamise tähtajad, marsruut ja peamised tehnilised detailid. Eestis realiseerib raudteeprojekti ning täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid Rail Baltic Estonia OÜ.

Vastavalt eelprojekti poolt täpsustatud eelarvele ning lähtudes täna kehtivast eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85-protsendiline kaasrahastus, prognoositakse projekti Eesti osa omafinantseeringuks kokku 318 miljonit eurot. Seejuures on praeguseks sõlmitud Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepete alusel projekti elluviimiseks Eestis juba eraldatud kokku 228 miljonit eurot, sh 188 miljonit Euroopa Liidu toetus ja 40 miljonit eurot Eesti omapanus.