Lapsehoidjaks olemine ning meeskonna perekonnaks pidamise vajadus on Ülavere sõnul kaks peamist levinud müüti. Töötaja liigne nunnutamine tekitab temas õpitud abitust. „Inimeselt ei tohi ära võta vastutust oma töö eest,“ kinnitas ta Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse juhtimiskonverentsil Juhtimine 21. sajandil.

See ei tähenda, justkui ei oleks inimene oluline ega peaks end hästi tundma.

Juhi esmane ülesanne on saavutada tulemus. Kui inimene tunneb ennast hästi, siis saavutab ta parema tulemuse. Juht peab seda silmas pidama ning seejuures ei pea töötaja talle meeldima.

Juht ei saa anda inimese tööle tähendust. Juhi peamine juhtimise põhimõte peaks Ülavere sõnul olema töötajaid mitte demotiveerida. „ Palun ära sega. Inimene tuleb tööle ja tahab tööd teha, ära hakka teda takistama. Reeglid ei tohi takistada töö tegemist,“ selgitas Ülavere. „Nagu arstidel on esimehe põhimõte: ära tee halba,“ tõmbas Ülavere paralleeli.

Nõudlik ja toetav
Parima tulemuse saab Ülavere sõnul juht, kes on nõudlik ning toetav. Nõudlikkus tähendab töötajaga kindlat kokkulepet mingite tegevuste tegemiseks ning selgust, et kokkulepitud töö tegemise eest vastutab töötaja. „Seda ei tohi ära kaotada. Suhtumisega, et vaatame, mis juhtub, ei ole 21.sajandi juht,“ lausus Ülavere.

Toetus aga tähendab kannatlikkust. Juht peab olema kannatlik. Ta teeb küll plaani, aga inimesed paraku ei kipu selle järgi käituma.

Ülevare toonitas juhtidele, et 21. sajandi töötajad on paljuski targemad kui juhid ning teevad oma spetsialisti tööd paremini kui juhid seda suudaksid teha. Ta tõi näiteks IT-sektori, kus juht tõenäoliselt ei oska spetsialistiga samaväärselt koodi kirjutada, kui üldse oskab. „Nad on sinust targemad. Mis tähendab, et sinu ainuke juhtimisviis on läbi kokkulepete, austuse, reeglite ja vastutuse,“ tõdes Ülavere.