Rain Tamm: riik peab Soome-Rootsi ettevõtteid aktiivselt siia meelitama
Kas praegu on võimalik finantsturgudel teenida?
Neil, kes sisenesid turule tipust, võtab kindlasti väga palju aega, et samale tasemele tagasi jõuda, aga ei saa öelda, et hinnad kunagi nii kõrgele ei jõua. Ilmselt paljude pankade kunagised aktsionärid kaotavad kõik, kui pangad riigistatakse, aga nende jaoks, kes täna hakkavad investeerima või kes õigel ajal väljusid, on kindlasti tõusuruumi küll ja küll.
Kahtlemata oli vahepeal tegu finantssektori ja investeerimispanganduse mulliga, aga praegu räägitakse, et nüüd on riski eest põgenemise mull. Kõik tahavad olla hoiustes või valitsuse võlakirjades või kullas. Mida kiiremini see mull hoogu kogub, seda kiiremini läheb ta ka tühjaks.
Mis seisus see mull praegu on?
Täna on olukord juba mingis mõttes hakanud stabiliseeruma. Keskmisest suurema riskiga investeeringutest (aktsiad ja veel riskantsemad varaklassid) aga tahetakse ikka veel väljuda. Et need ei ole praegu likviidsed või on soovitud hinnataseme juures raske väljuda, siis seda ei tehta.
Kas raha turul on?
On-on. Lisaks valitsustele ja valitsuste käes olevatele fondidele on üsna palju raha ka privaatpanganduse portfellides ja private equity fondides. Hinnanguliselt 60 protsenti private equity rahast, mis on viimaste aastate jooksul neisse fondidesse investeeritud, on praegu ootel. Hinnanguliselt on tegemist ligi triljoni dollariga. Kui selle raha haldajad leiaksid, et nüüd on õige aeg investeerima hakata, siis oleks selle mõju suur.
Millal see võiks juhtuda?
Praegu paneb iga hea uudis kõik turud tugevasti tõusma. Kõik tahavad häid uudiseid väga kuulda. Ja kui neid tuleb, siis turud hakkavad liikuma, praegu toimub see siiski lühiajaliste põrgetena. Pikemaks mõjuks peaks uudiseid tulema järjest.
Paljuski sõltub tulevik makromajanduse uudistest, eelkõige sellest, millised on suuremate riikide valitsuste meetmete mõjud. Aga nende toime nägemiseks läheb vähemalt pool aastast. Eelkõige peab muutuma tarbijate meelsus ja ettevõtjate meelsus investeerimise suhtes.
Kuidas Eestis sellega on? Kui inimestel kärbitakse palku ja tööaega, paljud jäävad tööst ilma, siis kas optimismi on paistmas?
Ma arvan, et meil on korrektsioon väga oluline. Vahepeal läksid meil palgad ja tarbimine üle selle piiri, mis pikaajaliselt on võimalik. Kui korrektsioon tagasi toimub, siis on sel kindlasti positiivsed mõjud, aga niipea see ei taastu ega peakski taastuma. Eesti mõistes käivad meelsused ühest äärmusest teise väga kiiresti. Tahaks lihtsalt loota, et sel korral jõutakse ratsionaalsele tasemele.
Kas Eestis on investoreid, kellel oleks investeeringuteks vaba raha?
Praegu on sellist vaba raha väga vähe ja väga üksikutel. Väga paljud on seotud otse ettevõtete ja nende juhtimisega, nende oma ettevõtted vajavad seda raha rohkem. Kinnisvaras on ka päris palju raha kinni, oluliselt rohkem, kui seda võiks olla.
Kuidas on lood välismaise raha huviga Eesti vastu?
Kolleegidega rääkides ei tundu optimismi väga olevat, samas meil on küll konkreetselt jutud rohkem kui ühe investoriga, kellel on väga suur investeerimisvõimekus ja kes praeguseks on ära ostnud idee, mida me oleme üritanud Lääne-Euroopa finantskeskustes müüa.
Usume, et vähemalt Eestil on lootus õige pea pääseda eurotsooni. Kas just 2011. aastal, aga sinnakanti, ja siis riskid alanevad välisinvestorite jaoks oluliselt. Kui samal ajal muu maailm pöörab ka kas või väiksele tõusule, siis siin on varade väärtuse kasv kiirem kui mujal.
Investorid, kellega me räägime, on nii suured, et Eesti või Baltikumi jaoks on summad märkimisväärsed juba siis, kui nad investeeriksid siia vaid väikse osa oma portfellist. Tegemist on Lääne-Euroopa finantskeskustes tegutsevate investoritega, kes seni ei ole Baltikumi veel sentigi investeerinud.
Millesse nad investeerida tahavad?
Olemasolevatesse varadesse, kus on omakapitali juurde vaja: ostaksid ettevõtteid praeguste omanike käest ära, sh investeeriksid ka kinnisvarasse. See oleks leevendus eelkõige meie pankadele, sest nad saaksid siis kinnisvaraprojektidest laenud suurema tõenäosusega kätte.
Mis ajast me räägime? Kas enne 2011. aastat?
See peaks ikka enne toimuma jah. Ilmselt enne sügist on väike tõenäosus ja siis võib juba hakata üht-teist liikuma.
On siis euro tulek Eesti jaoks nii oluline ja tõstab kogu maailma silmis nii tugevalt usaldust?
Üksi euro ei päästa, aga sellega kaovad devalveerimise, kursikõikumise jm hirmud.
Kas euro tulek võib omakorda kaasa tuua uue mulli, mis mõne aasta pärast jälle lõhkeb?
Võib juhtuda küll, aga ma arvan, et kui saame õige pea eurotsooni, siis oleksid investorid siia tulles ettevaatlikumad. Ma arvan, et pigem tuleb põhjendatud tõus.
Taavi Veskimägi avaldas arvamust, et Eesti majanduse turgutamiseks oleks vaja vaid 30-40 kapitalimahukat investeeringut. Kui lihtne on seda saavutada?
Mina olen üritanud propageerida seda, et Eestil oleks vaja üht riigi tasemel võimalikult kõrgel positsioonil olevat inimest, nt portfellita ministrit või majandusministeeriumi juures abiministrit, kelle ülesanne olekski käia investeerimispankurina investoreid otsimas.
Kui meie ettevõtet müüme, ei kuuluta me lehes ega oota, et investor tuleks, vaid identifitseerime 10 või enam investorit, kes võiksid huvitatud olla. Siis käime ja üritame nende juhatuse esimeestega rääkida, et nad ettevõtte ära ostaksid.
Sama peaks kohe ja väga suunatult tegema ka riik. Ei saa oodata, et kui meil on madalad maksud ja hea keskkond, et siis tulevad ettevõtted ise. EASist aga üksi jääb siin väheks. Praegu oleks oluline siia meelitada kas või mõnikümmend ettevõtet, mis looksid 100-200 töökohta. See aitaks meid väga palju. Keskenduda tuleks Soomele ja Rootsile, kaugemale ei peakski minema.
