Rakvere lihakombinaadi Soome emafirma leidis juba uue tegevjuhi

Rakvere lihakombinaadi ja kanalihatootja Talleggi emafirma HKScan andis teada, et on pärast Jari Latvaneni päevapealt lahtilaskmist juba leidnud uue tegevjuhi, kes asub hiljemalt järgmise aasta märtsikuus ametisse.

HKScani nõukogu kiitis heaks majandusagronoomi haridusega 51-aastase Tero Hemmilä määramise kontserni presidendi ja tegevjuhi kohale, teatas ettevõtte meediale.

Hemmilä on 2015. aastast töötanud Põhjamaade kaubandusdirektorina Yara-nimelises ettevõttes. Aastatel 2010-2015 oli ta ettevõtte Soome juht. Aastatel 1997-2010 töötas ta erinevates rollides HKScanis. Ühtlasi kuulus ta aastatel 2011-2016 ka HKScani nõukogusse.

Hemmilä alustab uues ametis tööd hiljemalt järgmise aasta märtsikuus. Seni täidab tegevjuhi kohuseid HKScani nõukogu juht Reijo Kiskola.

"Meil on väga hea meel, et saame asuda Tero Hemmiläga koos töötama. Terol on mitmekülgne toiduainetööstuse ja äriajamise kogemus, mida on muutuste keskel väga vaja," kirjeldas Kiskola. Ta avaldas lootust, et Hemmilä suudab kiiresti ettevõtet reformida ja parandada HKScani kasumlikkust.

Hemmilä ise ütles, et HKScani praegu valitud strateegia on hea, kuid see ei ole viinud veel loodetud tulemusteni ettevõtte kasumlikkuse osas. "Me keskendume tugevamalt tegevustele, mis sellele kaasa aitaks ja parandaks ettevõtte kuluefektiivsust," sõnas ta. Hemmilä sõnul tuleb teha palju tööd, et Rauma tehases tootikkust tõsta ja tegevusprotsesse stabiliseerida.

"HKScanil on tugevad kaubamärgid, lai tootevalik ja tugev koht tarbijate toidulaual. Ma usun, et koos töötajatega suudame parandada ettevõtte kasumlikkust," sõnas ta.

Rakvere lihakombinaadi ja linnuliha tootja Talleggi Soome emafirma andis teisipäeval teada senise tegevjuhi Jari Latvaneni päevapealt lahti laskmisest. Latvanen sai ametis olla napilt üle kahe aasta. Ta asus sellele ametikohale 2016. aasta 31. oktoobril. Koos Latvaneniga lõpetati töösuhe ka senise nõukogu juhi Mikko Nikulaga.

HKScan on viimasel aastal liikunud tugevalt kahanevate majandustulemuste lainel. Käive vähenes kolmandas kvartalis mulluse 452,4 miljoni pealt 416,2 miljonile. Tegevuskahjum on aastaga kasvanud viiekordselt, küündides nüüd 10,1 miljonit euroni.

Ettevõtte viletsad tulemused on mõjutanud ka aktsia hinda, mis on tänavu langenud ligi 40 protsenti.