Rakvere Lihakombinaat võib Leedu kohtusse anda
Läti veterinaar- ja toiduamet kehtestas eile Rakvere Lihakombinaadi toodangule ajutise sisseveokeelu, viidates 100 000 tonni firma toodangu puhul avastatud probleemidele. Ameti andmetel keeldus Rakvere Lihakombinaadile Leedus kuuluv Klaipedos Maisto Produktai sissetoojana väljastamast dokumente, mis näitaksid kauba vastavust Leedu nõuetele. Amet tegi seoses toodangu puuduliku märgistusega Rakvere tooteid importinud Pentiniuotisele hoiatuse.
RLK juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on tegemist firma diskrimineerimisega , kuna lihatoodete osas teisi suuri importööre Leetu ei ole. “Kuna käes on suvi ja meie kaup läheb päris hästi, siis on see üks järjekordsetest sammudest, millega Leedu riik üritab importööride elu raskemaks teha,” ütles ta.
Hormi sõnul on leedukad kavalad, kuna ei hakka sisseveo piiramiseks seadusi muutma, vaid võtavad importööridel lihtsalt eluisu ära.
Leedukad on kavalad
Tema hinnangul kehtivad Leedus erinevad mängureeglid omadele ja võõrastele ning leedukatel ei ole probleem leida iga nädal jälle uus põhjus importööride elu raskendamiseks.
Horm ei välistanud Leedu riigi kohtusse andmist. “Üks asi korraga. Kohtutee on viimane variant ning see ei ole meie huvides, kuid seda välistada ei saa.”
Kui asi jääb venima võib firma tema sõnul aasta lõpuks kümneid miljoneid kroone kahju kanda.
Hormi sõnul võib konflikt areneda ka Balti vabakaubanduslepingu jämedaks rikkumiseks ning viia selle sisulise lõpetamiseni.
Rakvere Lihakombinaat müüb 10-15 protsenti toodangust Leetu. Leetu läheb üle poole Eesti sealiha koguekspordist.
Leedu veterinaar- ja toiduameti direktor Darius Remeika ütles, et Rakvere toodangu import keelati ajutiselt ning vajaliku dokumentatsiooni korrastamisel ja nõuete täitmisel piirang kaotatakse. Tema sõnul lubasid maaletoojad eile ametile vajalikud lisadokumendid esitada.
Remeika lükkas ümber Hormi viited selle kohta, et Leedu on korduvalt Rakvere toodangu sissevedu üritanud takistada. “Varem pole Rakvere toodanguga probleeme olnud,” ütles ta.
Remeika kinnitas, et samad protseduurireeglid kehtivad kõikidest maadest importijatele ning tolliprotseduurides ei tehta Eesti, Läti või Euroopa Liidu ettevõtte toodangul vahet.
Võimalikku kohtuprotsessi kommenteerides ütles Remeika, et see on võimalik.
Muudatusi surutakse läbi
Hormi hinnangul üritavad lähiriigid aasta enne Euroopa Liidu laienemist suhteliselt palju muutusi läbi suruda, mis on ühest küljest küll olulised, kuid mitte mõistlikud.
Tema hinnangul võib Poola sealihale kehtestatud impordipiirangute tulemusena näha Eesti väiketööstuste teatavat huvi kasvu omamaise sealiha vastu.
Tööstuste ennustatud vorstitoodangu hinnatõusu ligi viiendiku võrra tänu kaitsemeetmete rakendamisele Poola sealiha suhtes Horm ei uskunud, kuna tööstustevaheline konkurents on piisavalt tugev.
Tema sõnul on aga enam kui saatuslik Eesti tootjate jaoks see, kui Läti rakendab piirangud imporditavale sealihale.
Eesti ekspordib Lätti umbes 5000 tonni elussigu aastas, mis moodustab seitsmendiku sealiha tarbimisest Eestis. Horm ei näe võimalusi täiendava 5000 tonni sealiha realiseerimiseks Eesti turul, kui see Lätti enam ei lähe. “Eestis saab olema liha üleküllus, mis tootjatele oodatud hinnatõusu kaasa ei too. See võib neile hävitavalt mõjuda.”
Läti põllumajandusministeeriumist kinnitati Eesti Päevalehele, et valitsus on turukaitsemeetmed heaks kiitnud ning asi on Seimi arutada. Nii elussigade kui ka sealihatoodangu impordipiirangud plaanitakse kehtestada suve alguses. Eestist pärit elussea kilogrammile lisanduks piiril umbes 4,8 krooni. Suuremates kogustes tuuakse Lätti sealiha Eestist, Poolast ja Leedust.
Olukord sealihaturul on segane
Põllumajandusministri Tiit Tammsaare sõnul valitseb kogu Euroopa sealihaturul segadus ja pingelisus ning asja on arutatud Euroopa Ministrite Nõukogus.
“See ei ole enam Eesti seakasvatajate või Tammsaare küsimus, olukord on pingeline ja häid lahendusi pole,” ütles Tammsaar.
Tema hinnangul valitseb Euroopas ületootmine, laod on täis, samas odav dollar ei luba liha ka kolmandatesse riikidesse eksportida.
“Mis meie pisikest sõda Balti mere kallastel puudutab, siis Poola alustas turu solkimist ja meie rakendamise vastumeetmed,” rääkis Tammsaar. “Leedu rakendas tollid enne meid ja ma ei tea, millal seda teeb Läti.”
Eesti peab tema sõnul oma majanduslikke huvisid kaitsma. “Kui me midagi ei tee, seda rohkem meid kotitakse.”
