Randadesse kerkivad elamud
Kaarma vallavalitsus tegi valla üldplaneeringu koostamise käigus Saare maavalitsusele ettepaneku muuta maakonna üldplaneeringus Keskranna, Mändjala, Nasva, Kudjape, Muratsi ja Kasti küla ning Abruka saare ehituskeeluvööndit.
Taotluse kohaselt väheneks ehituskeeluvöönd enam kui kümne kilomeetri pikkusel rannajoonel Järve rannast Loode tammikuni, samuti tervel Abruka saarel. Mändjalast Nasva jõeni kulgeva Sõrve maantee ja mere vahelise ala tahab vald muuta elamumaaks, kuhu tulevad kuni 1,5-korruselised ühepereelamud. Nasva jõest Loode tammikuni jäävale alale saaksid soovijad ehitada 100 meetri kaugusele merest kuni kahekorruselisi ühepereelamuid.
Elamuehitusele avataks ka Sepamaa lahe äärsed alad Kudjape ja Muratsi küla piires ning Abruka saare rannad.
Kaarma valla ehitusspetsialist Peeter Arikas ütles, et valla eesmärk on muuta atraktiivsed piirkonnad ehitamise jaoks vabaks ning meelitada valda tööjõulist ja makse maksvat elanikkonda. “Miks mitte lubada ehitada mere äärde nägusaid väikseid maju,” leidis Arikas.
Eriti suuri vaidlusi tõotab kaasa tuua ehitustegevuse taotlemine Sõrve maantee ja mere vahelisele alale, kus praegu on ehitustegevus keelatud. Maakonna üldplaneeringu järgi piirneb ehituskeeluvöönd just loodusliku piiri ehk Sõrve maanteega, mis kulgeb sellel alal 250-350 meetri kaugusel merest.
Merele avatud ehituspoliitika tekitab probleeme ka Abrukal, kuna looduskaitsjatel on kavas kuulutada kogu Abruka saar Natura 2000 alaks. “Vanasti oli Abruka aktiivne kaluri- ja rannaäärne küla, miks ei võiks ka tänapäeval niimoodi olla,” põhjendas Peeter Arikas valla käsitlust Abruka ehituspoliitikast.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna peaspetsialist Raimond Jõearu ütles Meie Maale, et kuna tegemist on niivõrd konfliktsete aladega, kavatseb maavalitsus otsuse langetamisel konsulteerida vastava eriala teadlastega.
