Ränioru siseelu: ühe läbikukkumise lugu, mis aga tähendas teistele teenäitamist
Neist idufirmadest, mis traditsioonilist tööstust millegi täiesti uuega segi püüavad paisata, olgu see siis majandusteaduse järgi "disruption" või lihtsalt innovatsioon, on nii häid kui ka halbu näiteid. Kurvematel juhtudel ei pea mõnd tööstust raputanud ettevõte ise survele vastu ja jääb märtri rolli, sillutades pioneerina teed uutele firmadele, mis lõpuks kellegi teise välja mõeldud ideelt rammusa tulu koorivad. Ränioru vestlusringide viimase aja peksupoiss on liikmetasu põhimõttel toimiv kinokülastusrakendus Moviepass, mis suutis ehitada populaarse teenuse, mida seni ei eksisteerinud, ent mille järele inimesed tagantjärele vaadates selget vajadust tundsid. Moviepassi põhimõte oli lihtne: iga liige maksab kuus kümme dollarit ja selle eest saab ta partnerkinodes vaadata soovi korral iga päev ühe filmi ilma piletit ostmata; kinodele hüvitab pileti Moviepass.
Asutajad rajasid oma firma hüpoteesiga, et enamik inimesi unustab iga kuu kinno minna või kasutab seda reaalsuses nii vähe, et kokkuvõttes käivad nad kinodele välja piisavalt mõistliku summa, mis ei aja neid pankrotti ja lubab investorite abiga kaasatud raha abil nii kaua vastu pidada, et teenus muutuks inimestele piisavalt asendamatuks, et siis ühel hetkel nõustuda ka rohkem liikmetasu välja käima. Juhtus aga see, et liikmekaardi omanikud käisid plaanitust oluliselt rohkem kinos ja ettevõte jõudis käesoleva aasta suveks seisu, kus majandusajakirjanikud on avalikkuses ettevõtte juba sisuliselt maha matnud. Moviepassi võrreldakse tagantjärele sageli nullindate alguses tegutsenud muusikajagamisteenusega Napster, mis sillutas teed praegu väga edukatele Pandorale ja Spotifyle, ehkki läks ise üsna varsti pärast asutamist pankrotti. Võrdlus on üsna täpne, kuna Moviepassi suur populaarsus on tänaseks pannud end oluliselt kiiremini liigutama ka suuri kinokette ja AMC, üks USA suurimaid kinosid, andis kevadel välja oma liikmeteenuse, mis on sisuliselt identne Moviepassi pakutavaga, ainult et veidi kallim ning võimaldab filme vaadata vaid nende keti kinodes.
