Kiri läks laiali riigikantseleile, rahandusministeeriumile, riigikontrollile ja maksu- ja tolliametile.

Valitsuse 1997. aasta mais vastuvõetud määrus „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“ ütleb nimelt järgnevat:

1. Ametiautode personaalse kasutamise õigus on peaministril, ministritel, riigisekretäril, ministeeriumide kantsleritel, riigikantselei peadirektoril ja maavanematel.

2. Kinnitada ministrite ja riigisekretäri ametiauto soetamise piirhinnaks kuni 25 565 eurot ning ministeeriumide kantslerite, riigikantselei peadirektori ja maavanemate ametiauto soetamise piirhinnaks kuni 17 896 eurot. Peaministri ametiauto soetamise piirhind võib olla kuni 20 protsenti suurem ministri ametiauto soetamise piirhinnast.

Sellest nähtub maksumaksjate hinnangul, et kõigil teistel ametnikel peale esimeses punktis nimetatute peaks olema mistahes ametiauto isiklik kasutus keelatud.

Paar kuud hiljem võttis valitsus vastu ka määruse, kus pandi paika ametiautode niiöelda kulunormid:

1. Kinnitada peaministri, ministrite ja riigisekretäri ametiauto aastaseks ülalpidamiskulude piirnormiks 5944 eurot ning ministeeriumide kantslerite, riigikantselei peadirektori ja maavanemate ametiauto aastaseks ülalpidamiskulude piirnormiks 4730 eurot. Piirnormid sisaldavad kulutusi vabatahtlikule kindlustusele. Kasutusrendi puhul lisatakse ülalpidamiskuludele amortisatsioon.

2. Ministri või kantsleri, kelle alaline elukoht asub väljaspool Tallinna, ja maavanemate ametiautode suhtes võib kasutada koefitsienti 1,2, millega on lubatud korrigeerida käesoleva määruse punktis 1 nimetatud ametiauto aastast ülalpidamiskulude piirnormi.

3. Kinnitada valitsusasutuste sõiduautode, mida ei ole nimetatud käesoleva määruse punktis 1, soetamise piirhinnaks kuni 10 226 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud piirhinda järgitakse ka kapitalirendi puhul liisingumaksete tasumisel.

4. Ametisõite korraldab minister oma valitsemisalas, riigisekretär ja maavanem oma haldusalas, lähtudes käesolevas määruses sätestatust ning vastava valitsusasutuse eelarves selleks ettenähtud summade piires. Autode ülalpidamiskulusid on õigus kasutada valitsusasutuse bilansis oleva auto teenindamiseks, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramiseks, auto rentimiseks (kasutusrent) ja ühistranspordi kasutamise kulude hüvitamiseks.

5. Sõiduautode liisimise kulud kaetakse kapitalirendi puhul soetusteks määratud investeeringute arvel, kasutusrendi puhul aga majanduskuludes sõidukite ülalpidamiseks määratud summade arvel.

6. Ministritel, riigisekretäril ja maavanematel korraldada nende punktis 3 nimetatud sõiduautode väljavahetamine, mille jääkväärtus ületab nendele kehtestatud piirhinna.

7. Ametiautode soetamise ja kasutamise kulunormid ei laiene alarmsõidukitele, samuti Eesti Vabariigi saatkondade ja konsulaaresinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide välisekspertide kasutuses olevatele sõiduautodele.