Eesti paistab silma selle poolest, et meil on madalapalgaliste panus kogu maksutulusse kõrge. Näiteks on meil poolt keskmist palka teeniva töötaja  ja viiekordset keskmist teeniva tulumaksu vahe poolteist korda. Samas OECD riikides on see vahe tavaliselt üle kolme korra. Peale selle muudab meie ettevõtja jaoks väiksema sissetulekuga inimese töölevõtmise veel kulukamaks suhteliselt kõrge sotsiaalmaks, mis ei oma üldse progresseeruvat elementi.

Seetõttu peavad sotsiaaldemokraadid mõistlikuks ja õiglaseks viia sisse täiendav tulumaksu aste ning ühtlasi suurendada seda osa tulust, mida ei maksustata ehk nn tulumaksuvaba miinimumi. See vähendaks nende tulumaksukoormust, kelle teenistus on väiksem kui 120% Eesti keskmisest palgast. Samas ei muuda 26%-line täiendav aste ka suurema sissetulekuga inimeste maksumäära ebamõistlikult kõrgeks. Näiteks jääks viit keskmist teeniva inimese reaalne tulumaks seeläbi alla 23%. Üldiselt näitab praktika, et edukamad riigid on solidaarsemad ja solidaarsemad riigid edukamad. Astmelisest tulumaksust tondi maalimine võiks jääda Eesti lähiajalukku, astmelisele tulumaksule üleminek näitaks pigem Eesti arenguküpsust.