Rapla naise küpsetised aina popimad: iga-aastasest sünnipäevatordist kasvas välja koogiäri

 (21)

Reelika Kuusemäe kpsetatud pavlovad ja tuuletaskud maitsevad hästi ning neid tellitakse temalt tihti.
Reelika Kuusemäe kpsetatud pavlovad ja tuuletaskud maitsevad hästi ning neid tellitakse temalt tihti.Foto: Kristiina Viiron

Praegu tuntakse Reelika Kuusemäe küpsetisi ka kodukandist kaugemal, apelsinimaitselist piparkoogitainast on viidud isegi Inglismaale, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Oma Äri.

Raplamaa naise Reelika Kuusemäe äri kasvas sõna otseses mõttes välja tütre sünnipäevapidudest. Nimelt maitsesid külalistele – ja neid tuli tavaliselt kokku palju – väga Reelika meisterdatud koogid-tordid, nii et neid hakati ka teiste pidude tarvis tellima. Praeguseks teatakse Reelika küpsetisi kaugemalgi kui kodukandi ümbruses. Tema ühte hitt-toodet – apelsinimaitselist piparkoogitainast on viidud Inglismaalegi.

„Oma esimesi kooke hakkasin tegema siis, kui mul laps sündis – ta saab mais kuueseks,” räägib naine. Iga kord, kui beebitüdrukule lisandus järjekordne kuu, valmistas ta pidustuseks nii mitu kooki, kui vanaks laps sai. Kui laps sai aastaseks, seisis laual 12 erinevat kooki. Külalised sõid ja kiitsid ning Reelika õde tellis endagi pidulauale isetehtud kooke. Nende inimeste ring, kellele Reelika küpsetised maitsesid, üha kasvas ning tasapisi hakkasid ka n-ö võõrad inimesed neid tellima.

Ühtlasi sai loodusturismi õppinud naisele selgeks, et ta tahakski hakata elatist teenima „kondiitrivärgiga”, mitte palgatöötajana. Kuna oma ettevõtte loomiseks nappis teadmisi, tuli naine palgatöölt ära ja registreeris end töötuks. Töötukassas suunati ta esmalt karjäärinõustaja juurde, kes omakorda suunas Reelika ettevõtluskoolitusele. Ühtlasi asus ta õppima Tallinna teeninduskooli pagari-kondiitri kursusele.

Loe veel

Töötukassast on võimalik taotleda ettevõtluse alustamise toetust, selleks esitas Reelika vastava taotluse ja äriplaani. Viimase koostamine võrdus naise hinnangul ülikooli lõputööga. Esimene kord ta positiivset vastust ei saanudki. „See oli tõesti suur töö,” tõdeb ta, lisades, et üksipulgi tuli analüüsida tulevasi kliente, turgu, äririske.

„See justkui eeldab, et oled nimetatud valdkonnas enne tegutsenud, aga ei ole ju ning kuidas siis peaks neid asju teadma,” mõtiskleb Reelika.

Osaühing koduköögis

Teisel korral õnnestus siiski jaatav vastus saada ning osaühing Reelika Köök & Kook võis sündida. Tööd teeb naine Kaereperes, oma kolmetoalise korteri köögis. Selleks oli vaja veterinaar- ja toiduametile esitada koduköögi teavitus ja enesekontrolliplaan. Paberimajandust oli omajagu, möönab Reelika, aga pärast nende täitmist kanti tema köök koduköökide nimekirja.

Töötukassast saadud toetuse eest soetas naine ettevõttele näiteks sülearvuti, sügavkülmiku ning olemasolevast mikserist suurema segaja. Plaanis on osta veelgi köögitarvikuid, muu hulgas uus ahi, pliit, nõudepesumasin ja toiduprinter.

Arvutit on vaja nii asjaajamiseks kui ka Facebookis turundamiseks. Ja mitte ainult – peamiselt Facebooki vahendusel naine kõik tellimused vastu võtabki ning pakkumised välja kuulutab. „Klaviatuurivahed ongi juba tainast täis,” naerab ta vastuseks küsimusele, kuidas ta küpsetamise vahepealt veel arvutis toimetada jõuab.

Sügavkülmas hoiab naine marju, mida kulub rohkesti. Ta valmistab ise ka kompotte-moose. Reelika püüab kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet, puuviljade-marjade puhul see alati muidugi ei õnnestu. Vahukoor, toorjuust, kohupiim, jahu ja muu küpsetamiseks vajaminev on aga kõik eestimaine, meie kauplustes igapäevaselt saadaolev kraam.

Reelika märgib, et naturaalsete toorainete, eeskätt vahukoore, toorjuustu, kohupiima, kasutamisel kookide-tortide valmistamiseks tuleb mõnevõrra lõivu maksta välimusele, kuna need lihtsalt ei püsi nii hästi kui näiteks taimne vahukoor. „Panen rõhku rohkem maitsele kui välimusele,” tõdeb naine.

Paar korda aastas hullud päevad

Käed-tööd-täis-päevad on Reelikal need, mil kõik pidu peavad – näiteks jaanid, jõulud või siis vastlapäev. Hiljutine liulaskmise püha tähendas kaks päeva jutti küpsetamist – kokku valmistas ta 1200 kuklit. Tellitud oleks rohkemgi, aga enamat polnud lihtsalt võimalik pakkuda, sest neid ei anna eriti ette valmistada – lähevad tahkeks.

Niisiis küpsetas Reelika kogu esmaspäevase päeva, öösel kella poole neljani välja. Seejärel heitis paariks tunniks magama ja seisis uuesti kell pool seitse pliidi taga. Viimased kuklid võttis ta ahjust teisipäeva ehk vastlapäeva õhtul pool kümme – tellimuse esitanud inimene oli nõus säärasel kellaajal neile järele tulema.

„Tunni jooksul valmis 36 kuklit,” oli naisel välja arvutatud. Teisipäeval tuli kukleid ka kibekiiresti jahutada, et saaks neile ruttu vahukoore vahele panna ja tellijaile üle anda. Selleks päevaks tulid talle ka ema, ämm ja õde appi.

Niisuguseid „hulle” päevi tuleb aastas ette vast paar korda. „Aga mulle meeldib, et saan tempot valida,” ütleb Reelika. Ta teab, et paljud ei võta viimasel hetkel laekunud tellimusi vastu, kuid tema teeb seda, kui suudab neid vähegi täita. Vahel küpsetab ta pavlovaid, tuuletaskuid või muud suupärast ilma eelneva tellimuseta ja paneb siis Facebooki teate üles. „Olen alati kõik ära müünud,” täheldab ta.

Tulevikus, kui Reelika Köök & Kook on kolinud talumaja kööki (see on plaanis), tahab naine korraldada lastele mõne kokanduskursuse. „Tahaksin, et lapsed õpiksid ise süüa tegema,” põhjendab ta.

Vastlapäev Reelika köögis ehk 1200 kuklit kahe päevaga

  • Töö algas esmaspäeva varahommikul, kestis kogu päeva ja lõppes öösel pool neli.
  • Töö jätkus teisipäeva ehk vastlapäeva hommikul kell pool seitse, viimased kuklid võttis ta ahjust välja õhtul 21.30.
  • Ühe tunni jooksul valmis 36 kuklit. Kokku küpses Reelika köögis kahe päevaga 1200 vastlakuklit.
  • Teisipäeval tuli kukleid kiiresti jahutada, et saaks neile ruttu vahukoore vahele panna ja tellijaile üle anda. Abiks olid naisele ema, ämm ja õde.
  • Niisuguseid päevi tuleb koduköögis ette aastas paar korda.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare