Ehkki ainuüksi üle-eelmisel nädalal oli Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjonis arutlusel kahe raseda ebaseaduslik töölepingu lõpetamine ning eelmisel nädalal võeti taas vastu üks avaldus, tõdes Tööleht, et enamik rasedaid võib oma tööandjale kindel olla.

Tööinspektsiooni juristi Niina Siitami sõnul tunnevad Eesti tööandjad piisavalt hästi seadust, et teada – lapseootel naist saab vallandada vaid erandjuhtumitel tööinspektori eriloaga. Ometi, lapseootel naised, kellega Tööleht rääkis, tunnistasid, et üht-teist oma tutvusringkonnast on nad kuulnud küll – rasedad tunnevad hirmu, et kuidas tööandja nende beebiuudisele reageerib ja kas sellele ei järgne väljasöömistaktikat.

Väljasöömistaktika käiku

“Tööandja peab oma taotluses põhjendama, miks ta rasedaga töölepingut lõpetada tahab. Teisalt peab tööinspektor veenduma, et asjad tõesti nii ka on,” rõhutas Siitam.

Seadusepügalad, mis rasedate vallandamist-mittevallandamist ohjavad, on kehtivad juba 1992. aastast. Siitami hinnangul võib siin “mööda panna” vaid n-ö väga värske tööandja, kes alles tegutsema hakanud. Vanad ja suured tegijad seadusega pahuksisse minna reeglina ei riski.

Aga ometi: avaldusi tööinspektsiooni tuleb, ka kaks avaldust kuus on näitaja, mida ei tohiks üldse olla. Siitami sõnul on palju rängem nähtus raseda “väljasöömine”. “Kui on teada, et tööinspektor nõusolekut nii kergesti ei anna, minnakse seda teed, et kästakse kirjutada avaldus omal soovil töölt lahkumiseks. Et kui sa avaldust ei kirjuta, järgneb üks, teine ja kolmas. See nähtus on minu meelest küll sagenenud,” nentis Siitam kurba tõde.

Miks tööandjad seda teevad? Sest töötajal lõigatakse nii ära võimalus vaidlustada töölepingu lõpetamine ning peamine põhjus – see lihtsalt on töö-andjale jube lihtne.

Kõik oleneb töökohast

Tööl käimine rasedana on niigi veidi raskem ja kui peab oma koha pärast kartma, on asi veelgi keerulisem. Lapseootel naised, kellega Tööleht rääkis, osutusid selles mõttes õnnelikeks, et neil olid tööl asjad korras. Ajakirjade sisustustoimetaja Ele Praksist saab peagi ema. “Ma ei pea kuskil laua taga istuma, võin tööd teha siis, kui tahan, ja puhata siis, kui tahan – ses mõttes on kergem,” rääkis ta.

Beebiootel hambaarst Kristel Ellervee on iseenda tööandja ning juhib naistest koosnevat kollektiivi. “Meil ei tule siin kõne allagi, et rasedaid halvasti koheldaks!” hüüatas ta. “Võib-olla tõesti seal, kus ülemusteks mehed, on lood veidi raskemad.”

“Ma ei ole kuulnud küll, et mu tutvusringkonnas kedagi rasedana vallandatud oleks,” ütles Praks. “Ja ma ei pabista küll enda pärast, et minuga midagi juhtuda võiks. Asutuses, kus ma töötan, on nähtav iibetõus ja ollakse rasedatega juba harjutud. Muidugi ma uurisin enne tööseadust ka.”

Praks kohe oma tööandjale rasedusest teada ei andnud, Ellervee rääkis sellest töökohal üs-na pea. “Hoiatasin alluvaid ette, et mingil ajal tuleb neil minu töö ka ära teha. Ütlesin seda juba siis, kui viis nädalat rase olin,” sõnas ta.

VAIDLUSED

• Tööinspektsiooni teatel vaidlustasid töölepingu lõpetamise tänavu esimeses kvartalis 16 inimest, kes olid rasedad või kasvatasid kuni kolmeaastast last. Peaaegu pooled neist avaldustest olid Tallinnast ja Harjumaalt ning veerand Lääne-Virumaalt. EPL

Vallandamine

Töölepingu seadus:

• Töölepingu lõpetamine raseda või naisega, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või naisega, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud:

• ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel;

• tööandja pankrotistumisel.

Tööinspektori nõusolekul:

• katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu;

• töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel;

• töötaja suhtes usalduse kaotamisel;

• töötaja vääritu teo tõttu.

Allikas: EV töölepingu seaduse § 92 ja 86