Indeksitesse investeerivad fondid ei sobi igaühele, mida selliseid tooteid turule tuues ka öeldi. Iseasi kas ka kuulati või läks kogu mõtlemine madalama haldustasu peale tootluse asemel.

Börside kukkumisel saavad indeksifondid ehk passiivselt juhitud fondid korralikult pihta, kuna selliste passiivselt juhitud fondide puhul ei tee fondijuht midagi riski vähendamiseks. Nagu autoga sõites ei vähendata seina lähendes kiirust ehk sõidetakse autoga täiskiirusel seina.

Aktiivselt juhitud fondide puhul võib eeldada, et passiivselt juhitud fondidest kõrgema haldustasu eest pidurdatakse, iseasi kuidas õnnestub. See ei ole lihtne. Võimalik, et ka ei proovita pidurdada.

Progressiivsetest ehk kõige äkilisemalt juhitud fondidest ei jäänud aastases arvestuses (27. detsembri andmetel) ükski fond plussi. LHV aktiivselt juhitud XL fond oli sellele väga lähedal, tehes aastaga vaid 0,2 protsenti miinust. See on vaatamata miinusmärgile toootlusnumbri ees väga hea tulemus. Sama fondivalitseja pensionifond indeks tootlus oli -7,07 protsenti, mis on üldse halvim tulemus pensionifondide seas. Ehk madala haldustasu soovijad said seinasõidu, rohkem aktiivse fondi eest haldustasu maksnud said mäekõrguselt parema tulemuse.

Halvima fondi nimel käis tihe rebimine. SEB Energiline fond, mida aktiivselt juhitakse, tulemus oli -7,06 protsenti. SEB puhul läks paremini neil, kes agressiivsete fondide osas eelistas nende indeksitesse investeerivat energilist fondi, kus miinust tuli 5,61 protsenti. Siit kinnitus neile, kes väidavad, et madalam haldustasu on parem ning turgu lüüa ei saa.

Üllatavalt sarnase tulemuse tegid Swedbanki passiivne ja aktiivne fond. K4 fondi tootlus oli -5,8 protsenti passiivse elutsükli fondi -5,76 protsendi vastu.

Luminori A pluss pensionifondi tulemuseks oli -6,96 protsenti. Agressiivsetest fondidest paremuselt teise tulemuse saavutas, kui nii suure miinuse kohta saab öelda hea tulemus, Tuleva maailma aktsiate pensionifond -5,05 protsendise tootlusega.

Teised vähemalt aasta tegutsenud LHV pensionifondid tegid langeval turul positiivse tulemuse. Ka Tuleva maailma võlakirjade fond rõõmustas pensionipõlveks rahakogujaid 0,44 protsendi teenimisega, olles sellega aasta parim fond. Konservatiivsetest fondidest LHV XS teenis 0,4 protsenti ja S 0,02 protsenti.

Teiste konservatiivsete fondide tulemused erinesid oluliselt, kuid olid omavahel üsna sarnased. Luminor C pensionifondi miinus oli 1,38 protsenti, Swedbanki K1 -1,34 protsenti ja SEB konservatiivsel fondil -1,33 protsenti.

Tasakaalustatud pensionifondidest tegi parima tulemuse LHV M 1,06 protsendi teenimisega. SEB optimaalne fond jäi 4,29 protsendiga miinusesse. Luminori B fond tegi 3,15 protsenti miinust ja Swedbanki K2 -2,58 protsenti.

Progressiivsetest fondidest oli LHV L fondil ette näidata 0,06 protsendine tootlus. SEB progressiivne pensionifond näitas 4,96 protsendist osaku puhasväärtuse kahanemist Luminori A 4,5 protsendise languse ja Swedbanki K3 fondi 4,15 protsendise kahanemise kohta.

Konservatiivsete fondide ühe aasta tulemuste valguses tekib küll küsimus, et kas võetud riskid tasusid end ära. Samuti see, kas kollektiivne pensionipõlveks raha kogumine on parim valik.

Kas konservatiivsete fondide seas parim tulemus on hea? Näiteks Coop pangas saab 60-120 kuuks hoiustades kaks protsenti aastas. Kui läks hästi sai konservatiivses fondis teenida 0,44 protsenti, kui halvasti siis -1,38 protsenti. Pensionifondidele pank nii head intressi ei paku, seega nende kaudu sedasi raha ei teeni.

Et Eestis on ka märkimisväärne inflatsioon (novembris aastases arvestuses 3,4 protsenti), siis reaaltootluse võrdluses võib karta, et Eesti ei kisu uues rahvusvahelises pensionifondide võrdluses end viimaste seast välja. Inflatsiooni ei suutnud lüüa ükski pensionifond.