Kuigi Marchionne on sellised väited ümber lükanud,  räägivad tema varasemad sammud ja ütlused teist keelt. Kolm aastat tagasi tükeldas Marchionne Fiati grupi ettevõtted kaheks, mida ajakirjandus nimetas Ferrari lahutamiseks traktoritest. Toona 111-aastase konglomeraadi sõiduautode divisjon koondati Fiat SpA nime alla ja veokeid, põllumajandus- ja ehitusmasinaid tootev üksus (Iveco, Case, Steyr, FPT) ettevõtteks Fiat Industrial.

Tänavu kevadel registreeriti Fiat Industrial Suurbritannia ettevõtteks, olles esimene Itaalia suurfirma, kes põgenes kodumaa maksude eest. Võrdluseks: Itaalias on ettevõtte tulumaks 31% ja Suurbritannias 23,25%, mis väheneb lähiaastatel 20%-ni. Uudisteagentuur Reuters vahendas vahetult enne sellist käiku Marchionne sõnu, et järgmise sammuna on võimalik kogu Fiati-Chrysleri grupi kolimine.

Fiati grupis töötab Itaalias üle 200 000 inimese, vähemalt teist sama palju töötajaid, kes autodele juppe valmistavad, on palgal Fiati allhankijate juures. Selline areng on pannud Itaalia poliitikud tõsiselt muretsema. Peakorteri mujale viimine ei tähenda küll tehaste sulgemist kodumaal, kuid just ärakolimisega ähvardades on Marchionne sõdinud tööliste ametiühingutega, nõudes tootlikkuse tõstmist ja järeleandmisi töösuhete vallas.

Sõda ametiühingutega

Karismaatilise Kanada päritolu itaallase Marchionne ütluste järgi on Itaalia autode tootmiseks väga halb koht. Itaalia ettevõtete tootlikkus on viimase kümne aastaga jäänud sakslastest maha koguni 20%. Autosid tootvate riikide edetabelis on Itaalia sama ajaga langenud 11-ndalt 21. kohale.

Kolm aastat tagasi, kui Marchionne ametiühingutega sõda alustas, panid itaallasi õhku ahmima tema sõnad rahvusvahelises meedias: „Fiatile tuleks kasuks, kui seda ei seostataks Itaaliaga." Fiat on aastakümneid olnud Itaalia sünonüüm, suurim tööandja, kelle varasemat juhti ja suuromanikku Gianni Agnellit peeti Itaalia kroonimata kuningaks. Fiat tähendab itaallastele isegi enamat kui Nokia soomlastele. Marchionne aga kirub itaallaste töökultuuri. Näiteks rääkis ta Reutersi ajakirjanikele, et kõigi viie Itaalias asuva Fiati tehase puhul ei saa rääkida mingist kasumipanusest, milles on süüdi riigi ülijäik ametiühingute süsteem. Fiati tegevjuht ilmestas kodumaiste autotehaste reorganiseerimise vajadust näitega, et Fiati 6100 Poola töölist toodavad igal aastal sama palju autosid kui firma 22 000 Itaalia töölist.

Tema eesmärk on seada kodutehastes sisse paindlikum ja efektiivsem töökorraldus. Marchionne heitis Fiati töölistele väljakutse: te kas suurendate tootlikkust ja teete töösuhete vallas järeleandmisi ning saate vastutasuks 20 miljardit investeeringuid või näete Fiati Itaaliast lahkumist. Tegevjuht keeldus tsentraliseeritud läbirääkimistest kõigi ametiühinguorganisatsioonidega, vaid alustas iga tehase töötajaskonnaga eraldi läbirääkimisi, juurutamaks USA stiilis tööharjumusi. Kui töötajad olid nõus vähendama kohvipause, pikendama vahetusi, parandama töödistsipliini, kehtestama põhjuseta puudujatele rangemad reeglid ja vähem streikima, lubas ta vastutasuks tehasesse investeerida ja hakata seal komplekteerima mõningaid Chrysleri mudeleid.  

Üks Itaalia suuremaid ametiühinguid algatas seepeale üleriigilise streigi. Euroopa autoturu suures langusfaasis 2011. aastal üks tehas siiski ka suleti. Praegu käib piikide murdmine Alfa Romeo tehase töötajate ametiühinguga ja jällegi on laual kaart: kas järeleandmised või Alfa Romeo autode komplekteerimine mõnes teises riigis. Väidetavalt käivad samal ajal läbirääkimised Alfa Romeo kaubamärgi ja tehase Audile müümise üle. Jutuks olevat ka tarvikute tootja Magneti Marelli osakute müük.

Marchionne meetmed on mõistetavad, sest Fiati põhiäri - autode hulgitootmine Euroopas - on teeninud aastaid kahjumit. Eelmisel aastal oli seda üle 700 miljoni euro ja seetõttu on ka investeeringud Itaaliasse peatatud. Euroopa autokaubandus ei ole viimased 20 aastat nii kehvas seisus olnud ja just Euroopa turule orienteeritud autotootjate nagu Fiati, PSA (Peugeot/Citroën), Renault' ja General Motorsile kuuluva Opeli sõiduautode müük on kukkunud aastas keskmiselt 10%. Autovaldkonna kriis jätkub juba kuuendat aastat. Kauppalehti vahendas juunis autokaubandusele spetsialiseerunud Saksa professori Ferdinand Dudenhöfferini ennustust, et kulub vähemalt viis aastat, enne kui autotööstus sellest täielikult toibub.

Chrysler hoiab vee peal

Fiat SpA on kokkuvõttes plussis ja teenis eelmisel aastal 3,81 miljardit eurot puhaskasumit. Tänu sellele, et Brasiilias ollakse juhtiv autotootja ja nende portfellis on suurt müügiedu nautiv Chrysler, millest on saanud Fiati kontserni rahamasin. Ettevõte teenis 75% mullusest ärikasumist Põhja-Ameerikas. Tänavu suvel suurenes Chrysleri mudelite müük 9%. Nõnda ongi Fiati väikeauto asemel saanud üheks edukamaks mudeliks Dodge Rami veoauto. USA-s on Chrysleri turuosa tõusnud taas üle 11 % ja tänavu on eesmärk müüa kuni 2,4 miljonit autot. Eelmisel aastal oli kasv 18%.

Marchionne üks nutikamaid otsuseid oli osta 2009. aastal 20% toona raskustes sipleva Chrysleri aktsiaid. Tänaseks ollakse järk-järgult oma osalust 58%-ni suurendanud. Nüüd ongi üks peamine eesmärk saada kogu Chrysleri grupi ainuomanikuks ja ühendada kaks autotootjat ühiseks globaalseks ettevõtteks. Enne suve alustati mitme pangaga läbirääkimisi 7,5 miljardi euro laenamiseks, millest 2,6 miljardit on mõeldud 41,5% osaluse ostmiseks ja ülejäänud summa eest tahetakse refinantseerida mõlema tootja võlad madalama intressiga. Ent tehing takerdub, sest Chrysleri teine osanik, USA autotööstuse ametiühingu UAW ravikindlustusfond tahab nüüd aktsiate eest kaks korda suuremat summat, kui Fiat on nõus maksma. Oletatakse, et kui kahe autotootja ühendamine teoks saab, võib Fiat SpA valida oma aktsiate peamiseks börsiks Milano asemel New Yorgi.

Ambitsioonikad plaanid

Kolm aastat tagasi seadis Marchionne eesmärgiks müüa 2014. aastal 6 miljonit autot. Juba toona pidasid analüütikud seda soovunelmaks. Aasta tagasi hakkas enesekindel tegevjuht juba vaikselt oma lubadustest taganema. Nüüd ennustatakse, et sellest eesmärgist jääb grupil (Fiat, Chrysler, Alfa Romeo, Ferrari, Lancia, Maserati) puudu 1,6 miljonit autot ehk 27% soovitust. Rahaliselt tähendab see 15 miljardit eurot kehvemat tulemust. 

Marchionne arvates on ainus võimalus ellu jääda toota aastas üle 5,5 miljoni auto. Selle tagamiseks kavatseb Marchionne  Renault' odavauto Dacia edust kannustatuna taaselustada kunagise automargi Autobianchi. Käivad jutud uue odavauto võimalikust tootmisest Venemaal vana Fiat Punto baasil.

Kuid peamist meedet nägi ta teiste tootjatega ühinemises. Juba 2008. aastal alustas Marchionne Prantsuse ja Itaalia autotootjate ühendamiseks läbirääkimisi PSA-ga (Peugeot/Citroën). Tarbesõidukite puhul tehti juba siis tihedat koostööd. Mõte oli leida sõiduautode tootmises ühisosa, kasutades samu platvorme. PSA suhtumine oli aga kahtlev, sest ta ei näinud, et Fiat suudaks neile pakkuda kuigi palju eesrindlikku tehnoloogiat ja uusi rahvusvahelisi turge. Prantslaste pilgud pöördusid eelkõige GM-i poole.

Kui prantslastega ühinemisest midagi välja ei tulnud, tegi Fiat 2009. aastal omakorda General Motorsile ettepaneku ühendada Fiat, Chrysler, Opel ja Saab (mis siis veel eksisteeris ja kuulus GM-ile) suureks ülemaailmseks autokontserniks ja viia see börsile. Hiiglase müügimaht oleks olnud 6-7 miljonit sõidukit. Selle kavatsuse ajal andiski USA president Barack Obama nõusoleku, et Fiat saaks omandada pankrotiavalduse esitanud Chrysleri. GM aga lõi strateegilise liidu PSA-ga. Eelmisel sügisel hakkas Marchionne taas lähenema prantslastele ideega ühendada Fiat, Peugeot, Citroën ja GM-ile kuuluv sakslaste Opel, et konkureerida paremini eduka Volkswageni kontserniga.

Seni on koostöö prantslastega piirdunud tarbesõidukite tootmise ühendamisega. Nii Fiat kui ka PSA investeerivad ühiselt Fiat Ducato / Peugeot Boxeri / Citroën Jumperi kaubikuperekonna uue versiooni arendamisse, mida hakatakse ehitama Itaalias SevelSudi tehases. Juba praegu käib seal PSA mudelite kokkupanek. Fiati kaubikud ongi praegu ühed edukamad seda marki kandvad sõidukid, millel on Euroopa turul tugev teine positsiooni.