"Maksuameti andmed palgagruppide kohta aasta esimesel poolel näitavad, et tulumaksureform võis alandada brutopalga kasvu madalamatel palgatasemetel (neil, kes maksureformist võitsid) ja kiirendada brutopalga kasvu neil, kes reformist kaotasid," ütles Swedbanki majandusanalüütik Liis Elmik.

Ka rahandusministeeriumi ametnik märkis, et keskmisest madalama palgaga tegevusalades, nt haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, on palgakasv aeglustunud vaatamata tööjõu puudusele. St et keskmine netosissetulek küll madalapalgalistel tõusis keskmisest rohkem, aga brutopalga tõus on aeglane, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil ütles aga peaminister Jüri Ratas, et rahandusministeeriumi andmed näitavad, et madalamate sissetulekutega inimeste palgakasv on keskmisest kiirem. "Samuti kasvab mediaanpalk veidi kiiremini keskmisest palgast. Ehk sissetulekute ebavõrdsus väheneb," ütles Ratas.

"Ma mäletan kui me 2016. aastal neid arutelusid pidasime, siis paljud ettevõtjad ütlesid, et oluline aspekt, mis vajab lahendust, on madala ja keskmist palka saavate inimeste netosissetuleku küsimus ja seda tulumaksuvabamiiniumi tõus 500 eurole kindlasti on leevendanud," kiitis Ratas enda juhitud valitsuse reformi.

Rahandusminister Toomas Tõniste lisas, et tulumaksureformi eesmärk oli, et madalat või keskmist palka saavaid inimesi mitte liigselt maksustada, et pärast neile nö saamata jäänud raha toetustena ikkagi välja jagada, vaid jätta neile kohe rohkem raha kätte. "80% inimestest ka sellest muudatusest võitis," rõhutas Tõniste.

Keskmine palk oli teises kvartalis 1321 eurot ning mediaanpalk 1014 eurot.