Pevkur tahtis Ratase käest teada, miks viimane "hävitab Eesti ettevõtjate kindlustunnet ja usku Eesti riiki," viidates tööandjate majandusspidomeetri küsitlusele, mille järgi ligi pooled küsitletud tuhatkonnast ettevõtjast peavad valitsuse viimase aja samme majandusele kahjulikuks.

"Ma arvan, et te lugesite selle küsimuse maha täna Päevalehes avaldatud artiklist. Punkt 1: võrreldes detsembriga on ettevõtjad minu meelest hinnanud küll väga vähe, aga siiski, paremini valitsuse käitumist ettevõtlussõbralikkuse osas. Punkt 2: kui võrrelda, siis alati tuleb vaadata, millega võrrelda. Kui võrrelda seda eelmise tubli valitsuse tegemistega, siis see hinnang on tublisti parem. Tublisti parem!" vastas Ratas.

Alates detsembrist on valitsuse tegevust positiivselt hindavate ettevõtjate hulk tõepoolest tõusnud 0,7 protsendipunkti 7,1 protsendini. Eelmine valitsus lõpetas aga vaid 3,1-protsendilise toetajaskonnaga. Samal ajal on valitsusega rahulolematute hulk samuti tõusnud, küündides pea 50 protsendini - Rõivase valitsuse suhtes negatiivselt meelestatuid oli enim ehk 42 protsenti mullu märtsis.

Ratas märkis, et valitsuse kavandatavaid maksumuudatusi peaks vaatama ühtse tervikuna. "Ükski maks eraldi võetuna ei ole ühegi konkreetse kuluga seotud. Muudatustega me toetame majanduskasvu, kasvatame inimeste sissetulekuid ning ühtlasi edendame tervislikku ja ka keskkonnateadlikku käitumist. Valitsus panustab selgelt Eesti inimeste heaolu kasvu, näiteks tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmise kaudu. Mida see siis tähendab? See tähendab tegelikult, et tänu sellele efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74% võrra sisemajanduse koguproduktist. Ju ka see on üks näide, miks ettevõtjad hindavad hetkel seisu paremaks, kui see oli veel, ütleme, pool aastat tagasi," sõnas valitsusjuht.

Ratas põhjendas muudatusi ka bürokraatia vähendamise sooviga, tuues näiteks ettevõtluskonto kontseptsiooni väljatöötamise, mille eesmärk on tema sõnul just väikeettevõtluse atraktiivsemaks muutmine ja aruandluse lihtsustamine.