„Alkoholi tarbimise trend Eestis on langev, kuid see on jätkuvalt liiga kõrge – 2015. aastal tarbiti 8,7 liitrit alkoholi elaniku kohta. WHO hinnangul toob tarbimine üle kuue liitri elaniku kohta kaasa olulised kahjud rahva tervisele, mis ületavad igal juhul alkoholiga seotud majandusharude poolt toodetud tulu. Eesti lähtub oma alkoholipoliitikas rahvusvahelise teaduspõhise info kohaselt kõige mõjusamatest sammudest: alkoholi rahalise ja füüsilise kättesaadavuse piiramine, reklaami piiramine ja ravi pakkumine,“ selgitas Jüri Ratas.

„Otseselt alkoholist tingitud surmade ja haiguste arv ei ole samaväärselt tarbimisega vähenenud ning seetõttu tuleb probleemiga edasi tegeleda. Alkoholi tarbimise ja sellega kaasnevate kahjude vähendamiseks peab aktsiisitõus olema kiirem kui palgatõus, sest muidu muutub alkohol inimestele üha kättesaadavamaks. Just seetõttu kiirendame lahja alkoholi aktsiisi tõusu,“ rõhutas peaminister Ratas.

„Mõistame alkoholitootjate muret, aga peame vaatama küsimust laiemalt, terve ühiskonna tasandil. Seirame olukorda pidevalt ning arvestame aktsiisipoliitika kujundamisel Eestis ja mujal maailmas toimuvate arengutega,“ lisas Ratas.

Konjunktuuriinstituudi andmetel on õlu Eesti kõige joodum alkohoolne jook, 2015. aastal tarbiti õllena ära 41% ja viinana 25% kogu tarbitud absoluutalkoholist. Valitsus on otsuste langetamisel arvestanud, et alkoholiaktsiisi tõstmisega võib kaasneda mõõdukas piirikaubanduse kasv. Seni on piirikaubanduse mõju olnud suhteliselt piiratud ning puudutab eelkõige Läti piiri äärseid piirkondi.