„Meie suureks abiks on olnud paraku meedia, kes on toonud erinevaid nüansse välja võimalikest salalepetest, mis kindlasti ei aita kaasa meie ettevõtlus- ega poliitilise kultuuri arengule. Nimelt tuli viimasest ehk siis 21. märtsil toimunud "Pealtnägija" saatest välja, et ei ole ainult olnud RMK ja Keskkonnaministeerium seotud Est-For Investi erinevate tehingutega, võimalike tehingutega, vaid see on tegelikult olnud koalitsiooniülene tegevus, rääkis Riigikogu infotunnis Külliki Kübarsepp Vabaerakonnnast. „Tollane minister Marko Pomerants IRL-ist, Mihhail Korb Keskerakonnast ja praegu veel valitsuses olevad Urve Palo sotsidest ja Kadri Simson samuti Keskerakonnast kohtusid nende isikutega ehk Est-For Investi esindajatega. Nendele esitati ehk ministritele esitati oma 12 erinevat tingimust, kuidas ühel või teisel moel peaks edasi minema ehk tingimuslikult ministrid ja valitsus tervikuna peavad kogu projektile jätkuvat toetust avaldama, tegema erinevaid muudatusi seadustes, planeerimisseadus, maanteevedudega seotud muudatusettepanekud, mis on mõlemad siit saalist juba läbi käinud selle aasta jooksul, ja mis veel suurem muutus oli RMK poliitikas, mida nõuti, ehk kui siiani on tähtajalisi lepinguid tehtud viie aasta peale, siis oli soovitus, et vähemalt kümnele kui mitte 15 aastale tuleks selle projekti puhul leppeid saavutada. Ja paraku on need lepped läinud ka väga kergekäeliselt teostusesse. Oleme küsinud ka keskkonnaministrilt Siim Kiislerilt selle temaatika kohta küsimusi, aga väga mugav oli vastata, et mina sellel ajal minister ei olnud.“

„Nelja ministri kohtumine investoriga ei olnud salastatud. Arutati ettepanekuid, kuid ei sõlmitud koostöölepet,“ vastas peaminister Jüri Ratas. „Koostöölepe rahandusministeeriumiga 10. juulil 2017 kohustus ettevõte kandma tingimuslikult uuringu kulud. Valitsusel on igal hetkel õigus lõpetada planeeringu algatamine. Riik on kandnud tagasihoidlike kulusid.“

„EstFori ja RMK vahel pole puidu müügilepingut sõlmitud,“ märkis peaminister. „Riigi huvi on omada pikaajalisi lepinguid. 85% kogumahust müügi osas kasutatakse kestvuslepingud valdavalt kestvusega 5 aastat.“

Estonian Celliga 2001. aastal sõlmitud pikaajaline kestvusleping andis riigile kindlust, et pikaajalised lepingud toimivad, seletas ta.

„Keskkonna arvelt ei saa tehast rajada,“ lausus Ratas.