Sanktsioonide eesmärk on poliitiline. Loomulikult Euroopa Liit jälgib kõike väga hoolega ja edasine oleneb Venemaa tegevusest,” kommenteeris Ratso. “Euroopa Liidu tegevus oleneb sellest, mida Venemaa omalt poolt teeb. Kõik on Venemaa kätest.”

Põllumajandustoodete eksport, mis läks Venemaale on kogu EL-i põllumajandusekspordist vaid neli protsenti. Ratso sõnul näitavad viimased andmed, et need kaotused, mis on tulnud Venemaa turu kaotusest on suudetud suures osas kompenseerida teiste turgudega. Liha ja piimatooted on läinud suuresti Aasia turgudele, suurenenud on eksport USAsse, puu- ja juurviljadele on õnnestunud leida alternatiivne turg Kanadas.

Eesti tootjad näiteks piimatooteid Jaapanisse eksportides Ratso hinnagul hinnas ei kaota. “Ma ei arva, et jaapanlased maksaksid vähem kui venelased. Pigem vastupidi,” lisas ta.

Kas Eesti tootjad hakkavad keeldude kadudes uuesti Venemaale eksportima sõltub Ratso sõnul aga sellest, et kui tulus see on. “Ühest küljest on Venemaa küll mugav, kuid samas on ta kaubanduspartnerina alati ebastabiilne olnud.”

Küsimusele, kas Euroopa Liit suudab ka tulevikus olla Venemaa sanktsioonide osas üksmeelne Ratso ühest vastust ei andnud. “Loodame kõige paremat. Loodame, et suudame ühtsust säilitada, sest ainult nii me suudame olla edukad.”

Euroopa Liidu riigijuhid asuvad Venemaa sanktsioonide küsimust uuesti arutama märtsis toimuval Ülemkogul.