Raul Rebane: taasiseseisvunud Eestis valitseb unistuste kriis
Tänasel Tööandjate aastakonverentsil „Tuulelohe lend - Töö lõpp?" rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane, et Eestis on unistuste kriis.
Kunagi Gerd Kanteri meeskonnas olnud Rebane tõi näite, kuidas Kanteril olid alates 2010. aasta sügisest suured probleemid. Kui teised soovisid, et mees puhkaks ja vähendaks oma töö mahtu, siis Kanter otsustas vastupidi – töötada rohkem. Suur töö on ta teinud olümpiavõitjaks.
Rebane rääkis, et töötahe on eestlasi saatnud kogu aeg ning seda ei suutnud murda ka Nõukogude Liit. Vene ajal ehitati põllumajandus üles väga töökate kolhoosinaiste abil, olid nagu elusad töömasinad.
Siiski näeb Rebane kahte ohtu: esimene on see, et on levinud arvamus, et töö peaks olema lihtne ja lõbus, teine see, et pingutamine kahjustab tervist.
Tema sõnul tulevad võitjad sealt, kus on harjutud pingutama ja rasket tööd tegema. Tema isa ütles kunagi, et Tallinnast ei tule meistreid. Isegi neist, kes on Tallinnast läbi sõitnud, ei tule meistreid. Võitjaks ei saa lihtsate vahenditega.
„Aga mis saab siis, kui peaks tegema tööd, nägema vaeva, aga ei taha? Kui ei ole unistusi? Oleme sisenenud taasiseseisvunud Eesti kõige suuremasse kriis: meil on unistuste kriis. Töö ei ole nähtus omaette, see on vahend unistuste täitmiseks. Mis on meie suur eesmärk täna? Meil ei ole avalikus tajus kokkuleppelist Eesti lugu," ütles Rebane.
Ta lisas, et viimased 30 aastat on meid juhtinud suured mõtted. Saada vabaks, turvalisemaks, suuremaks. Palju on tööd tehtud ja selle üle võib väga uhke olla. Samas, kui ei ole idealistlikke unistusi, siis tulevad erakonnad lihtsate lubadustega. Need on taktikalised lubadused ja altkäemaks häälte eest.
„Me loeme teiste raha ja eeldame, et nad on kaabakad. Keeruline on hinnata unistuste väärtust. Praegu ei vaja me töö andmist, vaid töö mõtestamist. Selles osas on meil defitsiit," jätkas Rebane. "Suurt edu toob suur unistus koos suure tööga."
