Ravimifirmad pumpavad haigekassast raha

Sel aastal maksab haigekassa ravimieelarvest 100 miljonit krooni ravimitootjatele lihtsalt kaubamärgi eest, sest kallid originaalravimid on tõrjunud odavamad geneerilised ravimid kõrvale.

Maksame ühisest rahakotist mitte ravimi toime, vaid kaubamärgi eest,” ütles Pärnu Postimehele haigekassa juhatuse esimees Maris Jesse. “Selle raha võiks aga kasutada mujale: raviteenuste parandamiseks, arstide ja õdede palgatõusuks.”

Viimastel aastatel on ravimite hinnad pidurdamatult tõusnud. Eriti võib seda täheldada nende soodusravimite osas, mille puhul haigekassa maksab kinni kuni 100 protsenti hinnast.

Keskhaigekassa ravimite büroo juhataja Kadi Lamboti andmetel on näiteks insuliin kolme viimase aastaga kallinenud 40 protsenti.

Ravimitootjate esindajad põhjendavad hinnatõusu eelkõige dollari tugevnemisega, aga ka vajadusega välja töötada aina uusi patentravimeid.

“See on lihtsalt äri. Kogu Eesti tervishoid kannatab selle all, et seal on äri muutunud prevaleerivaks,” ütles perearstide liidu esimees Madis Tiik.

“Meil on ravimitootjal tähtis oma toode soodusravimite hulka saada ja siis tal rohkem muret ei ole — kasum jookseb. Kui kõik ravimid oleksid turul võrdsed, langeksid hinnad vähemasti 50 protsenti, sest müüja ei saa kallimalt müüa, kui ostja on võimeline ostma,” selgitas perearst.

Haigekassa näeb ravimihindadest liigse õhu väljapumpamise võimalusena referents- ja kokkuleppehindade kehtestamist uue ravikindlustusseadusega.

Lambot selgitas, et referentshinda ei määrata ravimile, vaid selles sisalduvale toimeainele. Paljud firmad toodavad sama toimeainega erinevaid ravimeid. Referentshinna puhul saab patsient valida, kas ta võtab 50-kroonise rohu, mille haigekassa kompenseerib, või sama toimeainega 300-kroonise, millest 250 ise kinni maksab.

Ravimitootjate liit on referentshindade vastu. “Niisugune teerullimeetod annab ainult ühekordset efekti. Hinnatõusu see ei pidurda, sest tõusevad ka analoogravimite hinnad,” ütles Mikk Jürisson ravimitootjate liidust.

Ravimitootjate liidu poolele on asunud ka sotsiaalminister Siiri Oviir, kes riigikogu liikmena esitas ravikindlustusseaduse eelnõule referentshindade mõju vähendavad parandusettepanekud.

Seevastu äsja moodustatud geneeriliste ravimitootjate liidu esindaja Kalle Känd on referentshindade poolt, tema arvamuse järgi annaks see ravimieelarves isegi kuni 200 miljonit krooni säästu.

Ravimituru käive Eestis oli eelmisel aastal 1,56 miljardit krooni, sellest 540 miljonit krooni käis haigekassa kaudu välja riik.