Ravimitööstuse tuleviku kujundavad USA pensionärid
Ameerika pensionär on see, kes otsustab, mis rohud, mis ajal ja mis hinnaga Eestisse jõuavad. Malaariat ega tuberkuloosi Ameerika tarbijate rahakottidega siduda ei saa. Nendevastane võitlus jääb seega Bill Gatesi taoliste filantroopide eralõbuks.
Kõigepealt aga USA presidendivalimistest. Just praegu on seal jõutud otsustavasse vahefinšisse, kus hakkab selguma, kellest saab kummagi suurpartei kandidaat. Vabariikliku Partei esinumbriks hakkab tõusma John McCain ja Demokraatlikus Parteis Hillary Clinton. Mõlema nimi on tuntud ja Eestigagi seotud. Aastaid tagasi käisid nii McCain kui ka Clinton USA kongressi delegatsiooni koosseisus Eestis ja hiljem kirjutasid, et olevat ühel õhtul korraldanud Eestis viinajoomisvõistluse...
See selleks. Oluline on, et USA presidendiväitluse kõige enam räägitud teemaks on kujunenud meditsiinisüsteemi muutmine. See on vägagi tähtis. Kumbki pool, ei vabariiklased ega demokraadid, pole praeguse olukorraga rahul. Muuta tahavad seda mõlemad, aga kuidas täpselt, selles ollakse eri meelt. USA meditsiinisüsteem võib tunduda meile kauge, kuid iga võnge, mis seal toimub, levib tsunamina üle maailma. Ka Eestisse.
Et aru saada, miks Ameerika pensionäride ja presidendikandidaatide arvamusel on niivõrd suur mõju ka Euroopale ning ülejäänud maailmale, tuleb esile tuua lihtsad tõsiasjad. Maailma ravimitööstuse (jutt käib niinimetatud retseptiravimitest, mitte nuluõlist ja vitamiinidest) aastamaht on umbes 500 miljardit dollarit. 40% müügist, aga mis eriti oluline, 75% kasumist tuleb USA-st. Ameeriklased kulutavad inimese kohta ravimitele rohkem raha kui keegi teine. Ravimifirmade peakontorid asuvad USA-s ja 80% arendusraha saadakse Ameerikast.
Uued ravimid jõuavad kõigepealt turule just USA-s ning alles siis levivad aasta-kahe jooksul Euroopasse ja Jaapanisse.
Nagu teada, võtab uute ravimite väljatöötamine kaua aega: 10–15 aastat. Praegu lettidele jõudvad rohud on nende otsuste tulemus, mis tehti 10–15 aastat tagasi. Praegugi käivad ravimifirmad mööda Ühendriike ringi ja küsivad tarbijatelt: mis rohtusid te osta tahaksite, mis haigused ja tõved teid vaevavad? Vastustest sõltuvalt jõuavad omakorda 10–15 aasta pärast lettidele (ka Eestis) uued ravimid ja uued pillid.
Aids on vaeste teema
Nii eraldabki maailma farmaatsiatööstus kõige suurema summa ülekaalulisusega seotud haiguste raviks, nende sekka kuulub näiteks teise tüübi diabeet. Mõned muud haigused pälvivad selle võrra vähem raha ja tähelepanu. “Tuberkuloos, malaaria, HIV/aids on vaeste riikide haigused,” ütleb Tartu ülikooli professor Mart Ustav.
“Neli miljardit inimest, aga SKT on sama suur kui Viimsi vallal,” iseloomustab kliinilisi uuringuid korraldava firma EGeen juht Kalev Kask nn kolmandat maailma. Hea näide suurest vastuolust on see, kuidas aja jooksul on muutunud HIV/aidsi teemaline jutt. Varasema “millal ometi avastatakse vastumürk” asemel on diskussiooni keskmesse nihkunud “kuidas HIV-rohud jõuaksid Aafrikasse”.
Ameerika Ühendriikides on kümmekonna aasta eest seda haigust saatnud maailmalõpu-retoorika lõppenud. Aids pole seal küll veel lõplikult ravitav, kuid on suudetud muuta enamikul juhtudel ravimitega kontrollitavaks krooniliseks tõveks.
Nagu mõni võtab iga päev tablette vererõhu kontrolli all hoidmiseks, nii tarbivad tuhanded ameeriklased iga päev HIV-vastaseid ravimeid ega sure. Tõsi, lõpliku järelduse tegemiseks on kulunud veel liiga vähe aega, kuid läbimurre on igatahes toimunud.
“Eks seda on näha ka suhtumise muutuses. San Fransiscos köetakse ahjud jälle kuumemaks ja kondoomid visatakse taas nurka,” lisab Kalev Kask EGeenist.
Teine, võib-olla tähtsuselt isegi esimene valdkond, kuhu õgardluse kõrval tohutult palju raha paigutatakse, on vähk. See on tegelikult juba pikka aega olnud üks rahamaiamaid raviarendussuundi.
Ka Eesti statistika kinnitab suundumust. 2006. aastal andis siinne ravimiamet vähiravimite alaste uuringute tegemiseks välja 19 luba, rohkem kui ühelgi teisel alal. Loogika on lihtne. Vähk on vanade inimeste haigus ja mida kauem inimesed elavad, seda suurem on vähi tõenäosus. Kuna USA-s ning mujal arenenud riikides keskmine eluiga pikeneb, suureneb ka nõudlus vähiravimite järele.
Antibiootikumide taastulek
•• Lisaks ülekaalulisus- ja vähiravimitele võtavad praegu palju ravimiarendusraha ka valuvaigistid ja antibiootikumid. Kui valule pühendumine on loogiline (saadab ju see probleem paljusid meditsiinivaldkondi), siis antibiootikumide tähtsus tundub ootamatum.
•• Sel puhul on tegemist pikaks ajaks soiku jäänud tööga. Paar-kolmkümmend aastat tagasi arvati nimelt, et loodud antibiootikumid on juba piisavalt head. Vahepeal on aga bakterid arenenud varasemate antibiootikumide vastu resistentseks ja hakanud põhjustama üüratuid probleeme. USA meediast võib leida lugusid, kuidas haiglasse sünnitama läinud naisel lõigatakse rinnad maha või pisike sõrmehaav lõpeb terve käe amputeerimisega.
•• Probleem on selles, et haiglad on niivõrd täis senistele antibiootikumidele mittealluvaid baktereid, näiteks teatud liiki stafülokokke, et kui asjaolud kokku langevad, võib ka mõnest tühisest probleemist kujuneda meditsiiniline õudusunenägu.
