?? Korraga saab rääkida maksukoormuse kasvust ja selle langusest. Kõik algab mõistest ?maksukoormus?.

?? Üksikisiku poolt vaadatuna on maksukoormuse all mõistetud isiku poolt ükskõik mis nime all (lõivud, maksud, maksed, saastetasu jms) avalikule sektorile makstavat või isiku poolt avaliku sektori kasuks kinni peetavat raha.

?? Maksukoormuse kasvust rääkides on seega mõeldud isiku poolt riigile ja kohalikule omavalitsusele (avalikule sektorile) makstavate (kinni peetavate) summade suurenemist.

?? Riik kasutab mõistet maksukoormus teistsuguses tähenduses: maksukoormus on eelarveaastal laekunud valitsussektori konsolideeritud maksutulude suhe sama aasta nominaalsesse sisemajanduse koguprodukti (SKP).

?? Valitsussektori maksutulude hulka arvestatakse sotsiaalmaks, ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, käibemaks, hasartmängumaks, tollimaks ja maamaks, samuti aktsiisid ning kohalikud maksud.

?? Maksukoormuse hulka ei arvata riigilõivu, saastetasu, maavarade kaevandamisõiguse tasu. Samuti ei arvestata maksukoormuse sisse pensionikindlustuse teise sambasse makstavaid sotsiaalkindlustuse summasid.

?? Ametnikud on ka väitnud, et maksukoormus on langenud ?aktsiiside suhteliselt aeglase tõusu arvel?. Kavandatav aktsiisitõus sunnib seda küll ümber hindama.