Lumani allkirjaga Kaubanduskoja pöördumises märgitakse, et nii majutusasutuste käibemaksuerandi kaotamise kui ka kavandatava kütuseaktsiisi tõstmise mõjusid tuleb tõsiselt analüüsida, kuid kaaluda tuleks ka teisi katteallikaid tööandjate jaoks olulisest, tööjõumaksude langetamisest, tuleneva eelarvepuudujäägi katmiseks.

Käibemaksu tõstmise võiks olla üks konkreetne alternatiiv täna laual olevatele katteallikatele, mille mõju just ettevõtlusele ja eriti eksportivatele sektoritele oleks väiksem, märgitakse pöördumises.

Tuginedes Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud analüüsile, toob Kaubanduskoda välja, et kui tõsta majutusteenuste 20% käibemaksumäära, siis majutusteenuste hinnad tõuseksid 7 protsenti ja külastajate arv väheneks 6 protsenti ehk ligi 180 000 inimese võrra.

See tähendaks tegemata jäänud ostusid 34 miljoni euro väärtuses, millelt saamata jäänud käibemaks oleks 4,5 miljonit eurot. Seetõttu ei ole niivõrd järsk käibemaksumäära tõstmine kindlasti mõeldav ja igal juhul tuleks mõelda alternatiivsete lahenduste peale.

Negatiivse stsenaariumi realiseerumise risk oleks väga suur võrreldes võimaliku positiivse tuluga eelarvele. Samuti tuleks ka etapiviisilise maksutõusu realiseerudes jooksvalt olukorda koos turuosalistega analüüsida ja vajadusel ümber vaadata.

Äärmiselt oluline on jälgida konkurentsiolukorda võrreldes naaberriikidega.
Samuti tuleb mistahes aktsiiside või teiste maksude tõstmise korral pöörata senisest enam tähelepanu ka maksuhalduri võimekuse suurendamisele võitluses salaturuga. Seeläbi tuleb tagada, et aktsiiside tõstmine või käibemaksumuudatused ei suurendaks salaturu osakaalu ega kahjustaks ausat konkurentsi. Sellest saadav tulu ja positiivne mõju majandusele on suuremagi mõjuga kui maksumeetmed. Salaturu kasvu ohule tähelepanu pööramata võib mistahes kavandatud maksumuudatus varem või hiljem valusalt kätte maksta.

Kõige enam muretseb Kaubanduskoda aga sellepärast, et võrreldes naaberriikidega hakkab Eesti oma atraktiivsust ning sõbraliku ettevõtluskeskkonna kuvandit kaotama. Kaubanduskoda leiab, et riigi jaoks on võtmeküsimus hetkel see, kuidas soodustada majanduskasvu. Koos ettevõtjatega tuleks välja töötada ja kasutusele võtta need meetmed, mis avaldavad positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale, ettevõtlusmotivatsioonile ning aitavad kaasa majanduskasvule ja investeeringute soodustamisele.