Rehvide taaskäitlemine “omadele”
Kuigi Eestis on juba olemas masin, mis kataks kogu riigi vanade rehvide purustamise vajaduse, soosivad ametkonnad Rehviliidu plaane.
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) otsustas eraldada 3,5 miljonit krooni, et mittetulundusühing Rehviliit saaks poole hinnaga osta endale rehvipurustusmasina. Asjaolu, et Rehviliit on suurte rehvitootjate loodud organisatsioon, mis peab organiseerima kasutatud rehvide taaskasutamise, muudab selle otsuse küsitavaks.
Seaduse järgi peavad rehvitootjad juba järgmisel aastal garanteerima, et rehvid oleks taaskasutuse leidnud.
Maksumaksja raha eest ostetav suure jõudlusega purustusmasin lahendab probleemi vaid osaliselt: rehvid küll purustatakse, kuid paremat lahendust kui need ikkagi prügimäele vedada, Rehviliidul ei ole. Olukorra, et KIK raha eraldas, teeb eriti pikantseks asjaolu, et Rehviliidu juhatuse liige on Anti Tammeoks, kes on samal ajal ka riigikogu keskkonnakomisjoni liige ja OÜ Rehvirec juhatuse liige, milline tegeleb ka vanade rehvide kogumise ja töötlusega.
AS-il Kuusakoski (endine EMEX – toim) on selline rehvipurustusmasin juba olemas, mis kataks kogu riigi vanade rehvide purustamise vajaduse. Päevalehe andmetel soosivad aga nii KIK kui ka keskkonnaministeerium Rehviliitu ja rahaeraldus omakorda teatud inimeste ärihuve.
Konkurss soikus
AS-i Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi märkis, et ettevõte soetas rehvipurustusmasina oma kulu ja kirjadega läinud suvel. Miljonitesse kroonidesse ulatuv investeering tehti eesmärgiga võita konkurss, mille oli välja kuulutanud Rehviliit.
“Ju neil oli juba algusest peale kavas see konkurss teha ainult formaalsel kujul. Meile heideti ette, et me ei suuda vanu rehve kõigi klientide juurest kokku koguda,” märkis Jõgi, kelle sõnul jäi konkurss soiku.
Kuusakoski soetas konkursi käigus ka masina rehkendusega, et see katab kogu Eesti aastase rehvide purustamise vajaduse – umbes 10 000 tonni.
Selle asemel otsustas Rehviliit hoopis ise soetada endale rehvipurustusmasina, kusjuures raha selleks taotleti keskkonnainvesteeringute keskuselt.
Jõgi kinnitusel informeeris Kuusakoski pärast seda ka keskkonnaministeeriumi ametnikke, et tehnika vanade autorehvide purustamiseks on juba olemas ning teise sarnase masina ostmine pole otstarbekas. Sellele ei reageeritud. “Ametnike põhjendus oli, et see asi otsustati ära sellisel tasemel, kuhu nende käsi ei ulatu,” märkis Jõgi.
Anti Tammeoks ise enda tegevuses mitmes ametis aga huvide konflikti ei näe.
“Ühel hetkel olid tõesti teatud mõtted selle ettevõttega (Rehvirec – toim.),” tunnistas Tammeoks, lisades, et see oli enne tema riigikogu liikmeks saamist. Nüüd on kavas nimetatud ettevõte likvideerida. Samuti kavatseb Tammeoks Rehviliidu juhatusest välja astuda.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ei näe, et ministeerium võiks KIK-i toetusi oma äranägemise järgi suunata. “Toetuste jagamine kuulub KIK-i nõukogu pädevusse. Kindlasti ei käi need asjad nii, et keskkonnaminister tuleb ja otsustab mõne summa jagamise. Mul ei ole põhjust seada kahtluse alla KIK-i nõukogu otsuseid,” ütles Eek.
Rehviliit ootab purustusmasinat
Nüüdseks on Rehviliidu soetatava purustusmasina hange lõppenud ning võitja selgunud.
Selle tulemusena saab liit endale 7 miljoni kroonise purustusmasina, mida finantseerivad 50 protsendi ulatuses Rehviliit ning 50 protsendi ulatuses keskkonnainvesteeringute keskus.
Vastuse sellele, kes ja kus selle uue seadmega opereerima hakkab, jääb Rehviliidu juhatuse liige Anti Tammeots võlgu.
Ometi on tootjavastustusorganisatsioonidele pandud ülesanne utiliseerida jäätmed ja seda enda kulu ja kirjadega, täna on Rehviliit asunud aga oma äri riigi rahaga üles ehitama, mis võib tarbijale lõppkokkuvõttes minna hoopis kallimaks, sest konkurents jäätmete utiliseerimisel kaob. EPL
