Rehvivahetustöökojad on “maksuparadiis”?

Vahepeal ootamatult maha sadanud lumi muutis väga populaarseks nn hooajalised rehvivahetustöökojad, kelle jaoks on aga riigile maksude maksmine ja tööle antava garantii vajadus väga ähmased mõisted.

Kui palju Eestis tegutseb hooajalisi kummivahetustöökodasid, kes vaid sügistalvel ja kevadel teenust pakuvad, on väga raske öelda. Andmebaasid sisaldavad infot umbes 300 nn ametliku töökoja kohta, kuid kokku tegutseb neid Eestis koos ajutistega umbes 500 ringis, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.

Ajakirjaniku ringsõit mööda rehvivahetuspunkte näitas, et kviitungit tehtud töö ja makstud raha kohta kas keeldutakse neis üldse andmast või antakse pärast pikki läbirääkimisi. Maksu- ja tolliamet aga sellist “optimeerimist” väga massiliseks ei pea.

Näiteks soostus oma tööst rääkima rehvivahetuskoja omanik Vassili, kes tegutseb Lasnamäel. Vaatamata töökoja räämas ümbrusele on tema juurde alati järjekord. Vassili arutleb, et praeguses tõsises konkurentsiolukorras püüavad nii tema kui ta kolleegid kõigelt kokku hoida, ja miks mitte siis kokku hoida riiki “tõmmates”. Näiteks rehvivahetushooajal käib tema juures umbes 30 klienti päevas, kuid kviitungi saavad vaid need, kes küsivad. Vassili ütleb, et ei näe raha otse tasku pistmises midagi kriminaalset.

Ettevõtte Kummibox direktor Martin Allas ütleb, et tähelepanuväärne osa väiksematest rehvivahetustöökodadest hoiab maksudest kõrvale. Samas on nende hinnad mitte just oluliselt madalamad “ametlike” firmade omadest. Põhjuseks on väiksem käive, mis omakorda hindu ülespoole surub. Skandinaavia suurimat rehvimüügi ja -hooldusfirmat Vianor esindav Marek Mestis aga võrdleb rehvivahetustöökodasid kauplusekettidega. Mõni külastab ainult Selverit, teine aga vaid nn säästupoode. Samas on ta veendunud, et enamikes väiksemates rehvitöökodades makstakse ümbrikupalku.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe kommenteerib, et pole alust arvata, et selline “äri” omaks massilist iseloomu. “Meie oma praktikas kohtame aastas paari-kolme sellist juhtumit,” väidab ta. “Kviitungi andmata jätmine maksmise järel on selge musta raamatupidamise tundemärk.”

Maksu- ja tolliametisse saabub nädalas üldse kuni 20 teadet võimalike maksumahhinatsioonide kohta. Viimasel ajal on “signaalide” arv aga kasvanud, sest teravnenud majandusolukorras on konkurendid asunud terasemalt teineteise tegevust jälgima.