Reiljan eitab kolmandikukärbet

Keskkonnaminister Villu Reiljan kinnitas, et ta ei nõua Eestis aastase raiemahu vähendamist 7,8 miljoni tihumeetrini, vaid metsanduse arengukava ümbertegemist, kus seadustatud 12,5 miljonit tihumeetrit on liiga suur arv.

Minister Reiljan väitis, et 1997. aasta 11. juunil metsapoliitika heakskiitmisega võttis Eesti endale tõepoolest kohustuse hoida raiemaht 7,8 miljoni tihumeetri piires. “See kokkulepe kehtis kuni 2002. aasta 13. novembrini, mil Riigikogu võttis vastu metsanduse arengukava aastani 2010. Seal arvestati kõikide puuliikide juurdekasvu, metsamaade pindala suurenemist ning leiti, et aastane raiemaht võiks olla 12,5 miljonit tihumeetrit,” rääkis keskkonnaminister eile. “Kuigi ma ise hääletasin arengukava vastu, tähendab see, et tegemist on kokkuleppega,” kirjutas Postimees.

Tema hinnangul on poliitiliselt kultuuritu ja vastutustundetu Riigikogus vastu võetud kokkuleppeid mitte ellu viia. Eelmine keskkonnaminister Heiki Kranich ei pidanud kinni metsapoliitikas heakskiidetud 7,8 miljoni tihumeetri suurusest aastasest raiemahust, sest alates 1999. aastast on Eestis raiutud iga aasta üle 12 miljoni tihumeetri puitu.

Kui palju Eestis võiks aastas metsa raiuda, minister ei ütle. “Tänane metsanduse probleem seisneb selles, et arengukavasse on sisse kirjutatud suhteliselt suur raiemaht — 12,5 miljonit tihumeetrit, kuid see number hõlmab ka näiteks 2,2 miljonit tihumeetrit jäätmeid,” märkis minister.

“Olen seisukohal, et kui räägime majandusmetsadest, siis 12,6 miljonit tihumeetrit juurdekasvu meil küll ei ole. Arengukavas on toodud kõikide Eesti metsade, sealhulgas ka rangelt kaitstavate, aastaseks juurdekasvuks 12,2 miljonit tihumeetrit,” ütles ta.

Aastaga kasvab Eestis eri hinnangutel juurde 7-11 miljonit tihumeetrit metsa.

Eriti rängalt laastavad omanikud ministri sõnul kuusikuid, mida võetakse maha kaks korda rohkem kui juurde kasvab. Mände langeb poolteist korda juurdekasvust rohkem.

“Tööstus väidab, et meil on 90.000 hektarit raieküpseid kuusemetsi, metsanduse arengukavas selliseid andmeid küll ei ole,” märkis Reiljan.

Metsatöösturid väidavad, et 60 protsenti erametsade kuusikutest on jõudmas või jõudnud raieküpsesse ikka ning 12 miljonit tihumeetrit aastas on optimaalne raiemaht, sest Eesti metsavaru on suurem kui 1997. aastal metsapoliitikat heaks kiites.